Suur Anjui
Suur Anjui ehk Bolšoi Anjui (vene keeles Большой Анюй, tšuktši keeles Илюкейвеем) on jõgi Siberis.
Suur Anjui algab Anjui ahelikult. Ta voolab valdavalt läände ja loodesse. Jõest põhja poole jääb Anjui ahelik ja lõunasse Oloi ahelik. Ta voolab peaaegu täies ulatuses Tšuktšimaal, välja arvatud lühike lõik enne suuet, ja täies ulatuses voolab ta põhjapolaarjoonest põhja pool.[1]
Ühinedes Väikese Anjuiga, moodustab Anjui. Anjui on kõigest 8 km pikkune jõgi, mis suubub paremalt Kolõmasse pisut enne seda, kui Kolõma suubub Ida-Siberi merre. Suure Anjui allikas asub merepinnast 560 m kõrgusel, aga suue kõigest 0,2 m kõrgusel.
Suur Anjui on 693 km pikk ja tema valgla on 57 300 km². Keskjooksul on jõgi 80–100 m lai ja kuni 1,5 m sügav, alamjooksul 500–700 m lai ja kuni 4 m sügav. Voolukiirus on keskjooksul 4 m/s ja alamjooksul 1 m/s. Suudmest 67 km kaugusel olevas Konstantinovo külas on jõe aasta keskmine vooluhulk 267 m³/s, aga suurvee ajal on keskmine suurim vooluhulk 1237 m³/s. Kõige väiksema vooluhulgaga kuu on aprill (keskmiselt 2,2 m³/s).[2] Alamjooksul on Suur Anjui laevatatav. Jõgi jäätub oktoobri alguses ja vabaneb jääkattest juuni alguses.
1650 avastasid Mihhail Staduhhin ja Semjon Motora võimaluse liikuda mööda Suurt Anjuid Anadõri jõe, õigupoolest kõige tõenäolisemalt Anadõri lisajõe Jabloni ülemjooksule. See sai peamiseks liikumisteeks Kolõmalt Vaiksele ookeanile.
Suurel Anjuil püütakse kala.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Suur maailma atlas, lk. 85
- ↑ "Bol'shoy Anuy At Konstantinovo" (inglise). R-ArcticNET.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)