Sumba

Allikas: Vikipeedia
Sumba on üks lõunapoolseimaid Indoneesia saari.
Sumba füüsiline kaart

Sumba on üks Väikestest Sunda saartest. Saar piirneb lõunas India ookeaniga ja idas Vaiksesse ookeani kuuluva Sawu merega.

Sumba väin eraldab Sumbat saarest põhjas asuvast Floresest ja loodes asuvast Sumbawast. Sumbast itta jäävad Sawu saared. Otse lõunarannikul asub tilluke Lahalura saar. [1]

Saare pindala on 11 200 km². Saar on loode-kagu suunas välja venitatud. Tema äärmuslikud punktid on Karosso neem läänes, Sasare neem põhjas, Undu neem idas ja Ngunju neem lõunas [1]. Ta on maailmas pindalalt 73. saar. 2009. aasta seisuga elas seal 611 954 inimest.

Saar on mägine, kõrgus kuni 1225 meetrit (lõunarannikul asuv Wanggameti mägi) [1]. Kuid maastikul pole valdavad vulkaanid nagu paljudel Indoneesia saartel, vaid lubjakivikõrgendikud. Saare lääneosa on viljakam ja tihedamini asustatud kui idaosa.

Saarel valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Saarel on kaks aastaaega: kuiv (maist novembrini) ja vihmane (detsembrist aprillini).

Sumba kuulub Indoneesiale Ida-Nusa-Tenggara provintsi [1]. Halduslikult jaguneb ta neljaks piirkonnaks: Lääne-Sumba, Edela-Sumba, Kesk-Sumba ja Ida-Sumba.

Sumba suurim asula on kirderannikul asuv Waingapu. Sealt saab maanteed mööda sõita lääne poole Waikabubaki kaudu looderannikul asuvasse Waitabulasse ja ida poole mööda rannikut kuni kagurannikul asuvasse Baingisse. [1]

Sumbalased on osalt malai ja osalt melaneesia päritolu. Nad räägivad üksteisele lähedasi austroneesia keeli.

Juba enne koloniseerimist elas Sumbal mitu väikerahvast, kellest mõni maksis andamit Majapahiti impeeriumile. Esimesed eurooplased saabusid saarele 1522. Alates 1866 kuulus Sumba Hollandi Ida-India koosseisu, aga sisuliselt võttis Holland saare oma kontrolli alla alles 20. sajandi alguses.

Sumbalaste kultuuri kõige silmatorkavam tunnus on inimeste matmine megaliitide alla. Niisugused matused olid levinud mitmel pool maailmas kiviajal ja pronksiajal.

Veerand kuni kolmandik saarlastest järgib animistlikku marapu religiooni. Ülejäänud on põhiliselt kristlased, enamjaolt kalvinistid (selle religiooni tõid saarele hollandlastest kolonisaatorid), vähemjaolt katoliiklased. Rannikul elab sunniite.

Sumba on Indoneesia üks vaeseimaid saari. Malaaria on Sumbal tänapäevani levinud ja väikelaste suremus on suur.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Suur maailma atlas, lk. 93

-9.66666667120.0