Sukuma keel

Allikas: Vikipeedia
Sukuma keel
Piirkonnad Tansaania Tansaania
Kokku kõnelejaid 5 430 000 (2006) [1]
Keelesugulus Nigeri-Kordofani keeled
Atlandi-Kongo keeled
Benue-Kongo keeled
bantu keeled
sukuma keel
Keelekoodid
ISO 639-2 suk
ISO 639-3 suk

Sukuma keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Tansaania loodeosas, Victoria järve lääne- ning lõunakaldal, paarisaja kilomeetri kaugusel ekvaatorist. Sukuma keel on lähedases suguluses njamvesi keelega – nende sõnavara kattub 80 protsendi ulatuses ning nende kõnelejatel on tihedad etnilised sidemed.[2] Sukuma keele rääkijaid on ligikaudu 5 430 000 ning see arv kasvab pidevalt.[3] Sukuma keele peamised murded on kiya murre ja kigwe murre. Enamik sukuma keele rääkijaid kõneleb ka suahiili keelt. Suahiili keel on Tansaania ainus riigikeel, sukuma keelel puudub ametlik staatus haridus- ja poliitilises sfääris ning suahiili keele poliitilise mõjukuse tõttu on sukumakeelne kirjandus peaaegu olematu.[2] Linnades on inimesi, kes ei räägi sukuma keelt, ning ka maapiirkondades laenavad nooremad inimesed sõnu suahiili keelest.[4] Siiski on sukuma kultuuril rikas suuline rahvapärimus ning lugusid jutustatakse ka lauldes.[2] Sukuma keeles kasutatakse ladina kirja.

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sukuma keeles on 7 täishäälikut e vokaali, mida saab hääldada lühidalt ja pikalt:

i ii u uu
ɪ ɪɪ ʊ ʊʊ
e ee o oo
a aa

Sukuma keeles kehtib Dahli seadus, mistõttu on seal kasutusel helitud ninahäälikud e nasaalid.

m̥ m n̥ n ɲ̊ ɲ ŋ̊ ŋ ŋ̊ʷ ŋʷ
mp mb ɱf ɱv nt nd
ns nz
ɲc ɲɟ
ɲʃ
ŋk ŋɡ
p b t d
tʷ dʷ
c ɟ k ɡ kʷ ɡʷ
ɸ β f v s z
sʷ zʷ
ʃ h hʷ
l j w

Ei ole päris kindel, kas 'c ɟ' kuulub klusiilide või afrikaatide hulka ning kas see on palataalne.

Sukuma keeles on lühikestel vokaalidel neli erinevat tooni: kõrge, madal, tõusev ja langev.

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Substantiivi e nimisõna ühildumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sukuma keele nimisõna klassi näitavad prefiksid on a-, ɪ- ja ʊ-. Neid kasutatakse kindlates konstruktsioonides.

Klass Prefiks Nimisõna näide Om.
s.
algus
Possessiiv Subjekt Objekt 'üks/kaks X' 'see X' Semantiline väli
1 ʊ-mu mùùn̥ʊ̀ 'isik' m- o- a- m- ʊ̀mô ʊ̀yʊ̀ inimene
2 a-βaa- βààn̥ʊ̀ 'isikud' βa- βa- βa- βa- βaβɪlɪ àβà
3 ʊ-m- ntɪ̌ 'puu' m- go- gʊ- lɪ- gʊ̀mô ʊ̀yʊ̀ puud, jne.
4 ɪ-mi- mɪ̀tɪ̌ 'puud' mi- ya- i- i- ɪ̀βɪ̀lɪ́ ɪ̀yɪ̀
5 ɪ-lɪ- (ɪ) liisǒ 'silm' ɪ- lɪ- lɪ- lɪ- lɪ̀mô ɪ̀lɪ̀ kehaosad, toit, esemed jne.
6 a-ma- mɪ̀sǒ 'silmad' ma- a- a- ga- àβɪ̀lɪ́ àyà
7 ɪ-ɟi- (kɪ) Jìsùgǔmà 'Kɪsukuma' ɟi- ɟa- ɟi- ɟi- ɟı̀mô ɪ̀ɟì asjad, keel, kehaosad, jne.
8 ɪ-ɟi- (sɪ) ɟítáβò 'raamatud' ɟi- ɟa- ɟi- i- ɟìβɪ̀lɪ́ ɪ̀ɟı̀
9 ɪ-n- nùúmbà 'maja' n- ya- i- i- yɪ̀mô ɪ̀yɪ̀ esemed, loomad, puuviljad jne.
10 ɪ-n- mbʊ̀lǐ 'kitsed' n- ɟa- ɟi- ɟi- ɪ̀βɪ̀lɪ́ ɪ̀ɟì
11 ʊ-lʊ- lʊ̀gòyè 'köis' lu- lo- lu- lu- lʊ̀mô ʊ̀lʊ̀ esemed, kehaosad jne.
12 a-ga- (ka) gàɪǎ 'väike koer' ga- ga- ga- ga- gàmô àkà deminutiivid
13 ʊ-dʊ- (tʊ) dʊ̀ɪǎ 'väiksed koerad' dʊ- do- dʊ- dʊ- dʊ̀mô ʊ̀tʊ̀
14 ʊ-βʊ- βʊ̀sààdǔ 'haigus' βʊ- βo- βʊ- βʊ- βʊ̀mô ʊ̀βʊ̀ abstraktsioonid, putukad jne.
15 ʊ-gʊ- (kʊ) gʊ̀tʊ̌ 'kõrv' gʊ- go- gʊ- gu- gʊ̀mô ʊ̀yʊ̀ kehaosad ja infinitiivid
16 a-ha- hààn̥ʊ̀ 'koht' ha- ha- ha- ho- hàmô àhà asukoht
17 a-gʊ- (kʊ) gʊ̀gàbáádi 'kapi peal' gʊ- ya- gʊ- ko-  ? ʊ̀kʊ̀
18 ʊ-mu- mʊ̀gàbáádi 'kapis' m- ya- mu- mo-  ? ʊ̀mù

Sõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sukuma keeles esineb sõnajärje tüüp SVO (subjekt, verb, objekt). [5]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • O dũ saang ile. – Ta leidis meid.
  • Βa gĩ gunaan a. – Nad aitasid üksteist.
  • Wabeja – Aitäh.
  • Tuliho – Tere tulemast
  • Minzi – Vesi [6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The Ethnologue. Sukuma, a Language of Tanzania.
  2. 2,0 2,1 2,2 Peter K. Austin. Tuhat keelt. Koolibri, 2009. Lk 104.
  3. The Ethnologue. Sukuma, a Language of Tanzania.
  4. Raymond G. Gordon. The Ethnologue. SIL International, 2005. Lk 205.
  5. WALS – The World Atlas of Language Structures
  6. English-Sukuma Dictionary