Struktuurisemiootika

Allikas: Vikipeedia

Struktuurisemiootika (inglise keeles semiotics of the structure) on diskreetsete, graafide kujul esitatavate objektide (süsteemide) struktuurseid omadusi uuriv valdkond.

See sai alguse 20. sajandi lõpul kui Eesti ja India uurimisrühmade poolt viljeletav uurimissuund graafiteooria ja semiootika piirimail [1]. Uuritakse graafide identifitseerimise ja süstematiseerimisega ning graafi struktuuri ja sümmeetriaga seotud probleeme [2]. Semiootika roll seisneb siin struktuursete invariantide interpreteerimises. Tähelepanu väärib graafi paljuaspektilisus.

Struktuurisemiootika on seotud graafi invariantide, kanoonilise esituse, isomorfismi [3], täiendi, regulaarsuste, sümmeetriaomaduste, orbiitide, taastatavuse [4], juhuslikkuse jt probleemidega. Struktuurisemiootika on leidnud rakendust reaalsete objektide struktuuri uurimisel [5]

On koostatud teavik uurimisrühmade tööst [6].

Struktuurisemiootika põhipostulaadid[muuda | muuda lähteteksti]

1. Struktuur on diskreetse objekti elementidevahelist seostatust ehk organiseeritust iseloomustav atribuut. Struktuur on kujutatav graafina . Isomorfsetel graafidel on ühesugune struktuur .

2. Semiootika roll seisneb siin struktuursete invariantide identifitseerimises ja interpreteerimises.

3. Binaarmärgid identifitseerivad struktuurisisesed binaarsuhted rühma tipupaari- ehk binaarorbiitide täpsusega. Rühma orbiidid kujutavad endast ekvivalentsusklasse, mis iseloomustavad selle elementide positsioone struktuuris. Binaarmärkideks on ka graafi seosmaatriksite astendamise puhul teatud astmeni saadavadte elementide erinevad väärtused, mis samuti eristavad vastavaid sümmeetriaklasse ehk positsioone.

4. Positsioonid (orbiidid) on struktuuri olulisemad osised, nende arv ja suurus määravad struktuuri sümmeetriaomadused, võimaldavad neid klassifitseerida ja avavad struktuuri "varjatud külgi" [7]..

5. Struktuurimudel SM on binaarmärkide korrastatud süsteem, mis tuvastab struktuuri binaarpositsioonide ja isomorfismi täpsusega. Struktuurimudeliiks on ka graafi seosmaatriksite korrutise teatud aste .[8]

6. Struktuurne ekvivalentsus ja graafide isomorfism. Kui erinevad graafid ja omavad ekvivalentseid struktuurimudeleid , siis on struktuurid ja ekvivalentsed ja vastavad graafid on isomorfsed .

7. Naaberstruktuur. Binaarpositsiooni raames teostatud seose disjunktiivsel eemaldamisel {} või lisamisel {} saadavad suurimad alamgraafid või väikseimad ülemgraafid on isomorfsed ning kujutavad vastavalt naaber alamstruktuuri või naaber ülemstruktuuri .

8. Morfism. Binaarpositsiooni raames teostatud disjunktiivset operatsiooni, mis muudab struktuuri tema naaberstruktuuriks kujutab endast morfismi . Morfism on pöörduv, , igal naaberstruktuuril on "pöördpositsioon" , millele rakendatud morfism taastab lähtestruktuuri, . Morfismi tõenäosus sõltub positsiooni (orbiidi) võimsusest ja vastavate binaaride arvust struktuuris.

9. Lahutatavus (teisendatavus) ja taastatavus. Kui morfismid on disjunktiivselt rakendatud struktuuri binaarpositsioonidele ,…,,…,, siis on struktuur lahutatud (teisendatud) oma naaberstruktuurideks . Morfismi pöörduvus tagab struktuuri taastatavuse (rekonstrueeritavuse) oma naaberstruktuuride binaarpositsioonide baasi, (mis ei tähenda, et tingimata samade seos-operatsioonide baasil). Struktuuri taastatavus on lahutatavuse (teisendatavuse) pöördoperatsioon.

10. Naaberstruktuuride jada ja süsteem. Naaberstruktuuride jada muudab struktuuri mingiks tema alam- või ülemstruktuuriks. Struktuurimuutus võib toimuda ka naaberstruktuuri jadade parve näol. Naaberstruktuuride jadade parv tühistruktuuri ja täisstruktuuri vahel kujutab endast kõikide n-elemendiliste struktuuride süsteemi [9].

Kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur on isomorfsete graafide täielik invariant. Binaarsuhete süvaidentifitseerimise teel saadud struktuurimudel tuvastab struktuuri binaarpositsioonide ja isomorfismi täpsusega. Struktuuri lahutatavus (teisendatavus) binaarpositsioonide baasil naaberstruktuurideks ja taastatavus naaberstruktuuride baasil on võrdväärsed vastandoperatsioonid. Mitteisomorfsete n-tipuliste graafide (st struktuuride) hulgad moodustavad korrektseid süsteeme, kus oluline roll on ülemineku- ja olekutõenäosustel. Struktuurisemiootika avardab arusaamisi struktuurist ja graafidest.

Struktuurisemiootika postulaadid 4, 6, 7, 9 ja 10 on loodusseadused. Ka looduse-, kultuuri- ja teisedki ilmingud omavad struktuuri ning on struktuurisemiootiliselt käsitletavad [10].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. John-Tagore Tevet. 1990. Interpretation on some Graph Theoretical Problems. Estonian Academy of Sciences.
  2. John-Tagore Tevet. Graafide varjatud külgi. ISBN 9789949213108, S.E.R.R,. Tallinn, 2010
  3. Ashay Dharwadker and John-Tagore Tevet. The Graph Isomorphism Algorithm. ISBN 9781466394377. Proc. Institute of Mathematics, Amazon Books, 2009
  4. John-Tagore Tevet. Semiotic Modeling of the Structure. ISBN 9781503367456 Proc. Institute of Mathematics, Amazon Books, 2014
  5. John-Tagore Tevet. Struktuurimudelite kasutamine. ISBN 9789949331581 S.E.R.R., Tallinn, 2013
  6. John-Tagore Tevet. The story of S.E.R.R.. ISBN 9789949308774. S.E.R.R. Tallinn, 2012
  7. John-Tagore Tevet. Sümmeetria. ISBN 9789949386949. S.E.R.R., Tallinn 2015.
  8. John-Tagore Tevet. Graafide identifitseerimine. S.E.R.R., Tallinn, 2017 ISBN 9789949816514
  9. John-Tagore Tevet. Süsteem. ISBN 9789949388837. S.E.R.R., Tallinn 2016.
  10. John-Tagore Tevet. Religioon ja loodusseadused. ISBN 9789949883004. S.E.R.R., Tallinn 2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]