Stirlitz

Max Otto von Stirlitz on kirjanduslik tegelane Julian Semjonovi poolt kirjatatud spiooniromaanide seeriast.

Max Otto von Stirlitz tegelaskuju tegi legendaarseks, raamatu "17 kevadist hetke" põhjal tehtud seiklusfilm Seitseteist kevadist hetke, milles filmitegelane - Stirlitz, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse välisluure poolt natsionaalsotsialistlikku Saksamaale Saksa Riigi Julgeoleku Peaametisse saadetud luurajana tegutseb, hankides konfidentsiaalset ja delikaatset informatsiooni natsionaalsotsialistliku partei ja saksa juhtkonna salajastsest separaatläbirääkimistest Lääneriikidega, vaherahu sõlmimiseks.

Tegemist on 1970- aastatel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Juri Andropovi poolt algatatud NSV Liidu julgeolekuorganite PR kampaania osaga, milles julgeolekuorganite töötajaid kujutati vastukaaluks James Bondi tüüpi renomeega mehele, kes suudab igast olukorrast välja tulla, kuid erinevalt Bondist ei kasutanud selleks keerulist tehnikat, vaid ainult oma mõistust. Selle äärmusliku oskuse ellu jääda ja tuntuse tõttu on Stirlitz ka levinud peategelane anekdootides.

Stirlitzi tegelaskuju autor oli Nõukogude kirjanik Julian Semjonov, kes oma kirjandusteostes kajastas Maksim Issajevi-Otto von Stirlitzi seiklusi 1918. kuni 1967. aastani. Oma luurajateel tegutses Stirlitz üle maailma ning ühes teoses "Briljandid proletariaadi diktatuurile" seikles ka Tallinnas. Eesti tipplavastaja Grigori Kromanov tegi sellest 1975 aastal filmi Briljandid proletariaadi diktatuurile, stsenaristiks oli Julian Semjonov ise, Stirlitz-Issaevit mängis Vladimir Ivašov.

Juulis 2008 toimus aga Julian Semjonovi romaanide "Briljandid proletariaadi diktatuurile" ja "Parooli pole vaja" motiividel uue telesarja "Issajevi" filmimine Eestis, sealhulgas 21. ja 22. juulil Rakveres linnakodaniku majamuuseumis. Seriaali tegevus toimub aastatel 1921–1927 Moskvas ja Tallinnas. Sarjast võtavad osa ka Eesti näitlejad.

Stirlitzi tegelaskuju on ennekõike tuntud tänu seriaalile "Seitseteist kevadist hetke", kus teda kehastas Vjatšeslav Tihhonov.

Anekdoot

Ühel Berliini tänaval seisid Stirlitz, Müller ja Bormann ning vestlesid elavalt. Neist möödus professor Pleisschner ja ütles valju häälega:

"Stirlitz, te olete pederast!"

Kõik pahvatasid naerma, ja ainult Stirlitz sai aru, et Keskusest on tulnud raadiogramm, milles talle omistati kindrali auaste.

Välislingid

• Nadezhda Widder, "Rakveres filmiti sarja Stirlitzist", Virumaa Teataja, 24. juuli 2008
• Andrei Babin, "Luuraja Max Otto von Stirlitz luusib taas Eestis", Postimees, 5. juuli 2008
• Suri luuraja Stirlitzi prototüüp
• Noor Stirlitz seikleb Tallinnas, Eesti Päevaleht 27. oktoober 2009