Stevan Harnad

Allikas: Vikipeedia
Stevan Harnad 2014. aastal

Stevan Robert Harnad (sündinud 2. juunil 1945 Budapestis) on ungari päritolu kognitiivteadlane. Ta on uurinud sümbolite põhinemise probleemi, keelepäritolu problemaatikat ning kategoorilise taju ja õppimise modelleerimist.

Teadustööst väljaspool on ta olnud üks suuremaid avatud juurdepääsu liikumise eestvedajaid.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sai doktorikraadi psühholoogias Princetoni ülikoolist.

Uurimistöö[muuda | muuda lähteteksti]

Sümbolite põhinemine[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sümbolite põhinemise probleem

1990. aastal sõnastas Harnad ühe sümbolsüsteemidel põhinevatel tehisintellekti ühe põhilisema probleemi – kuidas saavad sellises süsteemis sümbolid tähenduse. Kuigi Harnad esitas oma esialgses, probleemi sõnastavas artiklis teoreetilise mudeli, mille põhjal konstrueeritud tehisintellekt võiks süsteemse kategoriseerimise järel sümbolitele pärismaailmalised vasted leida, ei ole Harnadi loogikal põhinenud süsteemid veel erakordse intelligentsuse märke ilmutanud.

Kategoorialine taju[muuda | muuda lähteteksti]

Harnadi üks kindlamini ja põhjalikumalt konstrueeritud hüpoteese on, et kogu inimmõtlemine ja -tunnetamine põhineb fundamentaalsemal tasemel erinevat sorti asjade kategoriseerimisel. Tema järgi, inimene kui sensomotoorne süsteem, eksisteerib oma sensomotoorsete võimaluste poolt piiratud maailmas, st meie taju- ja mõjusüsteemi piiratus võimaldab meil lävida ainult piiratud hulga asjadega. Kategoriseerimine lubab süsteemil seostada teatud sorti asju teiste teatud sorti asjadega – tekitada kategooriaid. Kategooriate loomulik omadus on, et kategooriasse kuuluvaid liikmeid on võimalik sisemiselt eristada, kuid neil on kõigil teatud invariantne omadus, mis erineb teistesse kategooriatesse kuuluvate liikmete invariantsetest omadustest – kategooriasiseselt moodustub dünaamiline spektrum kõigest, mis võib kategooriasse kuuluda, samas kui kõigi kategooriate kontekstis on kategooria liige alati järsult erinev teiste kategooriate liikmetest. Harnad väidab, et on olemas teatud kategooriad, mis on arenenud evolutsiooniliselt välja nii, et nende omandamine toimub kiiremini kui teiste kategooriate. See siiski ei tähenda, et need on kaasasündinud, vaid et nende õppimine toimub märgatavalt kiiremini, kui teiste kategooriate õppimine. Harnadi vaated on vastuolus teadlastega, kes väidavad, et kategooriad on kuidagi inimestesse sisse kodeeritud, kuigi ta teeb teatud mööndusi Noam Chomsky universaalse grammatika teooriale, leides, et selle kohta on katselisi andmeid, mis annavad märku hüpoteesi potentsiaalsest paikapanevusest.

Esemete läbi kategooriate äratundmine nõuab eseme omaduste hulgast mingisuguse alahulga valimist – abstraktsiooni. Kuna kõik tajutavad objektid suhtuvad kuidagi inimeste sensomotoorsesse süsteemi, siis kõikidest võimalikest omadustest (potentsiaalselt piiramatu hulk omadusi) on juba valik tehtud ning osad meeled või tajumudelid on eelistatumad objekti määratlemisel. Seda eelistatust võib vaadata kui objekti invariantset omadust. Seega, olenemata mille suhtes toimib kategoorilise äratundmise protsess, milliseid omadusi abstraheeritakse või ära tuntakse, fundamentaalsel tasemel koosneb iga kategooria viisidest kuidas selle spetsiifilise kategooria suhtes saab käituda. Järelikult kategooriad määravad mil moel inimesed käituvad ja kuidas nad maailma tajuvad. Välistamata kaasasündinud kategooriataju võimalust, sest tegelikkuses võib aset leida segu kaasasünnitud ja õpitud tajust, leiab Harnad, et õpitud kategooriate olemasolu on paratamatu – kõigil objektidel on alati sensomotoorse süsteemi suhtest mingisugused invariantsed omadused, kuid ei saa välistada võimalust, et kategooriasse kuuluvat elementi ei tunta ära, sest abstraheeritakse valesti. Selleks et asju tuntaks õigesti ära on pikk õppimisprotsess kategooriseerimise meistrite käe all vajalik.

Keelepäritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Harnad kirjeldab keelt kui sümbolsüsteemi, mis lubab kategooriaid omandada lihtsalt ja kiirelt, selmet neid omandada keeruliselt läbi otsese kehalise kogemuse. Niimoodi põhjendab ta keele vajalikkust evolutsioonilise eelisena põhiliselt lingvistilise kategooriavarguse positiivsete külgede läbi.

Avatud juurdepääs[muuda | muuda lähteteksti]

Harnad pani aluse avatud juurdepääsu liikumisele oma 1994. aastal kirjutatud artikliga "A Subversive Proposal". Artiklis tegi ta ettepaneku tekitada internetti ühtne arhiiv teadusartiklitest, mis pole laiemale avalikkusele huvitavad ja on seetõttu raskemini avaldatavad. Ettepaneku eesmärk oli kahetine. Ühest küljest oli see soov tekitada muutust kirjastamissüsteemis – seni oli artikli avaldamine ainuke viis, kuidas teised teadlased, välja arvatud lähedane sisemine ring, sellest kuulda võiksid. Teisalt taheti lubada väikese ringkonna teadlastel kiiremini avaldada ja leida uurimistöid, sedapidi kiirendades väikese teadlaskonnaga valdkondade teaduslikku arengu kiirust. Harnadi ettepanek on esimene sõnastus sellest, mida praegu mõistetakse rohelise avatud juurdepääsu all. Ta on olnud üks kõige valjemaid ja pikemaajalisi hääli selleteemalises arutelus, mis on kestnud nüüdseks juba 20 aastat.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. november 2018. Vaadatud 11. jaanuaril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]