Stereotüüpia (etoloogia)

Allikas: Vikipeedia

Loomade käitumises on stereotüüpial, stereotüüpilisel või stereotüüpsel käitumisel väga erinevaid tähendusi, muutes teaduskirjanduse mitmeti mõistetavaks. Stereotüüpiale viitavad mõisted räägivad vangistuses peetavate loomade otsese eesmärgita korratavast käitumisest. Põhiliselt esineb stereotüüpiat nendel loomadel, kellel puudub piisav vaimne stimulatsioon ehk teisisõnu on neil igav. Need käitumismallid võivad olla pahaloomulised, tuues endaga kaasa enesevigastamist või vähendada reproduktiivsust ning võivad tekitada segadust laboratoorsel loomade käitumise uurimisel. [1] Viiteid steretüüpsele käitumisele võib otsida ka vähese varieeruvusega looduslikest käitumistest nagu näiteks loomade närimistsüklid; või see, kuidas kalad püüavad imedes saaki. Kõrgelt steretüüpsed liikumised võivad olla tingitud mehhaanilistest piirangutest (näiteks kala või mao kolju, kus luud on üksteisega mehhaaniliselt seotud) või tugevast neuraalsest kontrollist (imetajatel mälumine). Stereotüüpse käitumise aste lähedalt suguluses olevatel liikidel võib erineda, kui vaatame ühte ja sama stereotüüpset käitumismalli.

Stereotüüpselt keha kõigutav aasia elevant San Diego loomaaias

Näited ja põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel juhtudel on stereotüüpsuse põhjustajaks vangistus; näiteks kaslaste kõndimisrajad loomaia puurides. Tiined emised, kelle toitumist piiratakse, kipuvad närima aediku trelle ning mäluma ilma, et neil midagi suus oleks.[2] Laborihiirtel ja -rottidel on enda karvastiku hooldamine tavalisem tegevus kui magamine, karvastikuhooldamise stereotüüpe on kasutatud mitmetel loommudelitel ärevuse ja depressiooni uurimiseks.[3] Stereotüüpiliste käitumiste alla kuuluvad edasi-tagasi käimine, keha kiigutamine, ringide ujumine, liigne magamine, enesemoonutamine (sulgede kitkumine lindudel ja üleliigne enese eest hoolitsemine) ning puuride närimine. Stereotüüpiat esineb paljudel liikidel, sealhulgas primaatidel, lindudel ja kiskjatel. Kuni 54% loomaaedades elavatest elevantidest käituvad stereotüüpselt.[4] [5] Ka kaelkirjakute seas on steretüüpiline käitumine tavaline, nende üleliigne keelega limpsamine elututel objektidel tuleneb nende instinktiivsest tahtest emalt piima imeda, mida aga paljud inimese poolt üles kasvatatud kaelkirjakud ja paljud teised vangistuses elavad loomad ei koge.[6] Steretüübid on tuntud ka tallis peetavatel hobustel, steretüüpsuse arenemine on neil seotud vangistusega ning vähese treeninguga. Neid hobuseid kutsutakse tallihaigeteks. Sellega kaasneb varaline kahju tallile, sest hobused võivad närida ja lüüa oma kopli piirdeid ja muud katki. Seega on stereotüüpne käitumine ohtlik ka loomade endi tervisele ja sellega peaks kindlasti tegeletama.[7]

Stereotüüpilise käitumise põhjustajaks peetakse tehislikku keskkonda, kus loomadel ei ole võimalik rahuldada oma normaalseid käitumuslikke tavasid. Et mitte kutsuda stereotüüpset käitumist ebanormaalseks on soovitatud kirjeldada seda käitumist pigem käitumiseks mis annab märku ebanormaalsest keskkonnast. Stereotüübid on korrelatsioonis muutunud käitumusliku vastuse valikuga basaalses ganglionis.[1] Steretüüpiline käitumine laboris kasutatavatel loomadel võib hägustada käitumuslikke uuringute tulemusi.[1] Seda peetakse ka psühholoogilise negatiivse stressi märgiks loomadel ja seeläbi loomade heaolu probleemiks.

Lahendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stereotüüpilist käitumist saab mõnel juhul keskkonda rikastades vähendada või isegi elimineerida läbi keskkonna rikastamise, mis tähendab suuremaid ja stimuleerivamaid elukeskkondi, treeningut ja mingisuguse stiimuli viimist loomade keskkonda (nagu näiteks objektid, helid või lõhnad). Keskkonna rikastamine peab olema ajas varieeruv, et omada pikaajalisemat mõju. Sotsiaalsete loomade nagu primaatide ühte puuri panemine on samuti tulemuslik. Kuid kui stereotüüpiline käitumine on kord välja kujunenud, võib selle elimineerimine ajus toimunud muutuste tõttu olla võimatu.[8]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Garner JP, Mason GJ. Evidence for a relationship between cage stereotypies and behavioural disinhibition in laboratory rodents. Behav Brain Res. 2002; 136(1): 83–92. doi:10.1016/S0166-4328(02)00111-0. PMID 12385793.
  2. Lawrence AB, Terlouw EM. A review of behavioral factors involved in the development and continued performance of stereotypic behaviors in pigs. J Anim Sci. 1993;71(10):2815–25. PMID 8226385.
  3. Kalueff AV, Wheaton M, Murphy DL. What's wrong with my mouse model? Advances and strategies in animal modeling of anxiety and depression. Behav Brain Res. 2007;179(1):1–18.doi:10.1016/j.bbr.2007.01.023. PMID 17306892.
  4. "Defra Final Report on Elephant Welfare". Retrieved 16 November 2011.
  5. Stern A. Elephant deaths at zoos reignite animal debate. 2005-02-28 [Retrieved 2006-05-30]. Reuters.
  6. Harrison JC, George QF, Cronk CC. Stereotypic behaviour in zoo animals. J Zoo Sc. 2001;1(23):71–86.
  7. Christie, Julie Christie, (2008). "Horse Behavior and Stable Vices". University of Minnesota Extension (Regents of the University of Minnesota).
  8. Davis E, Down N, Garner J et al. Stereotypical behavior: a LAREF discussion [PDF]. Lab Primate Newsl. 2004 [Retrieved 2009-12-21];34(4):3–4.