Stepikiivitaja

Allikas: Vikipeedia
Stepikiivitaja
Illustratsioon saksa entsüklopeediast
Illustratsioon saksa entsüklopeediast
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Tülllased Charadriidae
Perekond: Kiivitaja Vanellus
Liik: Stepikiivitaja
Ladinakeelne nimetus
Vanellus gregarius
(Pallas, 1771)

Stepikiivitaja (Vanellus gregarius, Chettusia gregaria) on tülllaste sugukonda kiivitaja perekonda kuuluv kahlaja. Linnu varajasem eestikeelne nimi oli karikiivitaja.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taksoni kirjeldas Peter Simon Pallas 1771. aastal, nime all Charadrius gregarius. Taksonit käsitletakse sageli perekonnas Chettusia. Alamliike ei eristata [2].

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stepikiivitaja

Stepikiivitaja pesitseb Kasahstani põhja- ja keskosas ja Venemaa lõuna-keskosas. Varem pesitses stepikiivitajaid ka Ida-Turkestanis. Peamised talvitusalad asuvad Loode-Indias, Iisraelis, Sudaanis ja Eritreas. Mõnikord võib talvitada ka Pakistanis, Sri Lankas, Omaanis ja Araabia Ühendemiraatides [3]. Euroopas on stepikiivitaja haruldane külaline, teda võidakse leida kiivitajate hulgast. Soomes on stepikiivitajat kohatud viiel korral.

Eestis kohati stepikiivitajat esmakordselt 2010. aasta juunis Vändra lähedal Pärnumaal[4].

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikkus 27–30 cm, tiibade siruulatus 65–70 cm[5]. Stepikiivitaja on kiivitajast natuke väiksem, üldiselt liivapruuni ülapoolega. Sugupooled on samased. Stepikiivitajal on pruunikashall selg, hallid kael ja puguala, must rind ja ruuge kõhualune. Jalad on suhteliselt kõrged ja mustad. Nokk on must ja lühike.

Elupaik ja pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanellus gregarius

Stepikiivitaja on seltsinguline haudelind. Ta pesitseb tavaliselt mõne kuni mõnekümne paariste rühmadena stepis (näiteks koirohu või stepirohu stepis), soolakõrbetes ja mujal avamaastikul. Väljaspool pesitsusaega tegutseb küntud põldudel, mudastel randadel, kõrgetel tasandikel, hirsipõldudel jm. Stepikiivitaja pesitseb suvel vaid ühe korra.

Pesa on kraabend maapinnal. Kurn koosneb tavaliselt neljast, mõnikord viiest või kolmest munast. Haudeperiood kestab umbes 25 päeva. Pojad on pesahülgajad, nad õpivad lendama 35–40 päeva vanuselt.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stepikiivitaja toiduks on maas elavad putukad, peamiselt mardikalised ja sihktiivalised. Ta sööb ka taimede osi. Nagu kiivitaja, nopib ta putukaid ja teisi väikeseid saakloomi peamiselt rohust või künnilt.

Kaitse ja arvukus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stepikiivitajat peetakse praegu äärmiselt ohustatud linnuliigiks, koguni üheks maailma enim ohustatud kaheksast kahlajaliigist. Liigi koguarvuks hinnatakse 600-1 800 isendit, arvukuse suundumus (ehk trend) on kahanev [6]. Stepikiivitaja maailma populatsioon on puudulikult teadaolevatel põhjustel väga kiiresti kahanenud [3]. Hiljutised välitööd Kasahstanis ning loendused Türgis ja Lähis-Idas on viidanud stepikiivitaja suuremale arvule seni arvatust, ning edaspidised uurimused võivad välja viia liigi ohustatuse astme alandamisele madalamasse kaitsekategooriasse [3]. Stepikiivitajat ohustab küttimine, pesitsusalade ülesharimine ja ülekarjatamine.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. BirdLife International (2010). "[http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/144150 Vanellus gregarius ]." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2009.
  2. Internet Bird Collection
  3. 3,0 3,1 3,2 http://www.birdlife.org BirdLife
  4. "Jälle uus linnuliik". www.loodusajakiri.ee, Kasutatud 25.10.2010.
  5. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000
  6. "Sociable Lapwing Vanellus gregarius". www.birdlife.org, Kasutatud 25.10.2010.

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Cramp, Stanley (peatoim.) 1985: Handbook of the Birds of Europe, the Middle East and North Africa. Vol. III. – Oxford University Press. Hong Kong. ISBN 0-19-857506-8
  • Loomade elu, 6. kd

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildid[muuda | redigeeri lähteteksti]