Stefani-Boltzmanni seadus

Allikas: Vikipeedia

Stefani-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega:

 R = \sigma T^4. \,.

Võrdetegurit \sigma kutsutakse Stefani-Boltzmanni konstandiks.

Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise tasakaalulise kiirguse spektri kirjeldamiseks (Plancki kiirgusseadus), millest muuseas järeldub ka Stefani-Boltzmanni seadus. Konstandi \sigma teoreetiliseks avaldiseks tuleb


\sigma=\frac{2\pi^5 k^4}{15c^2h^3}= 5.670 400 \times 10^{-8} \textrm{J\,s}^{-1}\textrm{m}^{-2}\textrm{K}^{-4}
,

kus k on Boltzmanni konstant, c on valguse kiirus vaakumis ning h on Plancki konstant.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]