Stanisław Papczyński

Allikas: Vikipeedia
Stanisław Papczyński

Stanisław Papczyński (sünninimi Jan Papka; 18. mai 1631 Podegrodzie[viide?]17. september 1701 Góra Kalwaria, Poola) oli poola katoliiklik vaimulik, Poola esimese vaimuliku ordu Patusüüta Saamise Mariaanide kongregatsiooni rajaja ning tähtis vaimulik kirjanik. Benedictus XVI kuulutas ta 16. septembril 2007 õndsaks.

Stanisław Papczyński isa Tomasz Papka oli kohalik sepp ja külade kohtutäitur. Stanisławi ema oli Zofia Papka (neiupõlvenimega Tacikowska). Stanisławil oli üks vend ja kuus õde, kõik temast vanemad.

Papczyński õppis Podolinieci piaristide kolleegiumis ja jesuiitide kolleegiumis Lvivis, kust tal tuli põgeneda kasakate rünnaku eest. 23-aastaselt lõpetas ta õpingud jesuiitide kolleegiumis Rawa Mazowieckas. Ehkki vanemad leidsid talle ilusa ja rikka pruudi, loobus Papczyński abielust, soovides pühenduda vaimulikukarjäärile.

Papczyński piaristide ordus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2. juulil 1654 astus Papczyński piaristide ordusse, võttes endale nimeks Stanisław. Oma teise noviitsiaasta veetis ta Varssavis, õppides frantsiskaanide juures teoloogiat. 22. juulil 1656 sai temast piaristide kongregatsiooni esimene poolakast liige. 12. märtsil 1661 pühitseti Stanisław Papczyński preestriks.

Preestriametis pälvis ta kuulsuse jutlustajana, eriti Varssavi intellektuaalse eliidi seas. Suurematel pühadel kutsuti teda jutlustama pealinna kirikutesse. Papczyński jutlus Aquino Thomasest, mille ta pidas dominikaanide kirikus, ilmus 1664 trükist pealkirja all "Doctor Angelicus" ("Ingellik doktor"). Heade sidemete tõttu kõrgseltskonnas anti Papczyńskile ülesandeks koguda toetust taotlusele piaristide ordu asutaja, isa José de Calasanzi õndsaks kuulutamisele.

Vaatamata edule akadeemilises ja karjasetöös muutusid Papczyński suhted ülemustega aina pingelisemateks, kuni ta 11. detsembril 1670 lõpuks piaristide ordust lahkus. Eelkõige olid selle aluseks erinevad arusaamad ordu iseloomust: Papczyński soovis taastada algseid rangeid tavasid, samas kui Poola orduprovintsis kalduti leebemate kommete poole. Lahkudes vandus ta ordujuhtide ees, et püüab luua uue, Neitsi Maarjale pühendatud vaimuliku ordu.

Papczyński Mariaanide ordu rajajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tolle ajani olid kõik vaimulikud ordud jõudnud Poolasse välismaalt, peamiselt Läänest. Uue ordu loomine oli seda raskem, et Poola ühiskonnas valitses aristokraatlik mentaliteet, Papczyński põlvnes aga lihtrahvast ning toetas rangelt askeetlikku elustiili.

Tema plaani asus siiski toetama Poznani piiskop Stefan Wierzbowski. Papczyński ütles ära mitme ordu ja piiskopi kutsest ning asus ordu loomist ette valmistades tööle kaplanina. 1671. aasta septembris pani ta esmakordselt selga uue valge rüü Patusüüta Saamise Õndsa Neitsi Maarja auks. Ühtlasi valmistas ta ette tulevase ordu statuudi nimega "Norma vitae" ("Elu reegel") ning kirjutas moraali ja askeesi teemalise traktaadi "Templum Dei Mysticum" ("Jumala müstiline tempel"), mida ilmus mitu trükki. Viimases avaldas ta veendumust, et mitte üksnes vaimulikud ja preestrid, vaid ka ilmalikud inimesed tajuvad kutset jumala teenimisele. See on üks 17. sajandi Poola askeetliku kirjanduse tähtteoseid.

1673. aasta septembris rajas Papczyński Puszcza Korabiewska asulas Skierniewice lähedal ordu esimese hoone, mille ta nimetas "Varjupaigaks". Selles elasid endine sõdur Stanislaus Krajewski ning tolle kaaslased. 24. oktoobril 1673 kiitis kogukonda külastav piiskop Stanisław Święcicki kogukonna eluviisi heaks ja jättis neile lisaks "Norma vitae'le" omaenda statuudi. Seda päeva peavad mariaanid ordu rajamise päevaks.

Lisaks pühendumisele Neitsi Maarjale võttis uus ordu enda ülesandeks aidata purgatooriumis piinlevaid hingi - eriti neid, kes surid lahinguväljal ja katkuohvritena. Ordu liikmed abistasid hingekarjaseid pihi vastuvõtmisel ning jutlustasid usklikele. Tagamaks karskust, seadis Papczyński ordule reegliks hoiduda viinajoomisest. 1679. aastal võttis kuningas Jan III Sobieski mariaanid oma erilise kaitse alla.

Pärast piiskop Wierzbowski surma 1687. aastal sattus ordu eksistents ohtu. 1690. aastal asus tollal 60-aastane Papczyński jala teele Rooma, et saada paavstilt ordule heakskiit. Paraku jõudis ta sinna Püha Tooli interregnumi ajal, mistõttu ta sai vaid kindlustada teiste ordude toetuse.

1699. aastal püüdis Papczyński taas ordule heakskiitu nõutada, läkitades isa Joachim Kozłowski Rooma enda täievolilise esindajana. Raskustesse sattununa lähenes Kozłowski frantsiskaani minoriitidele "Neitsi Maarja Kümne Vooruse Reegli" asjus, mis sidus mariaanid juriidiliselt nende orduga. Paavst Innocentius XII kiitis reegli heaks. Ehkki see saadi ilma Papczyński heakskiiduta, ei rikkunud reegel mariaanide kombeid ning võeti rõõmuga vastu. Nii said mariaanid iseseisvaks orduks, mis ei sõltunud enam kohaliku piiskopi heakskiidust, ehkki veel mõnda aega jäid nad seotuks frantsiskaanidega.

1701. aasta 17. septembril Papczyński suri ning maeti Góra Kalwariasse.

Õndsaks kuulutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1953. aastal jätkus Papczyński õndsaks kuulutamise protsess. Möödunud aja tõttu toimus protsess "ajalooliselt" ehk tema elu ja vooruste kohta käivate ajalooliste tunnistuste alusel. Kogutud 1000-leheküljelise käsikirja põhjal, mida nimetati "Positio", palus Poola piiskoppide kogu Pühal Isal Papczyński kristliku elu eeskujuna altarile tõsta.

16. septembril 2007 kuulutas paavst Benedictus XVI erivolinik kardinal Tarcisio Bertone, Püha Tooli riigisekretär, isa Stanisław Papczyński mariaanide pühakojas Licheńis õndsaks.