St Michael's Mount

Saint Michael's Mount on tõusu ajal saar La Manche'i väinas. Saare pindala on 8,5 hektarit, kõrgus üle 60 meetri. Mõõna ajal on see poolsaar, osa Suurbritannia saarest. See asub umbes 400 meetri kaugusel Suurbritannia rannikust, Cornwalli äärmises edelaotsas paiknevast Marazioni sadamast, millega on jalgtee abil ühendatud.

Meri tõusis tänapäevasele tasemele umbes 6. sajandil. Rahva mälus on säilinud mälestused üleujutuse-eelsest ajast. Näiteks Saint Michael's Mounti kornikeelne nimi Carrack Looz en Cooz tähendab 'hall kalju metsas'. Samal ajal ujutati üle ka lähedalpaiknev Lyonessi piirkond, mille täpset asukohta rahvalaulud ei näita, kuid mille jäänused võivad olla Scilly saared.

Teisel pool La Manche'i väina Normandias asub Mont-Saint-Michel, mis samuti on poole ajast saar ja poole ajast poolsaar.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Võimalik, et Saint Michael's Mounti on maininud Plinius Vanem Timaeust käsitledes Mictisena ja Diodorus Siculus Ictisena. Sel juhul oleks see Inglismaa vanim ürikutes mainitud täpselt määratletud koht.

Piirkonnana, mis on osa ajast saar ja osa ajast poolsaar, seoti St Michael's Mounti müstiliste jõududega. Juba Edward Usutunnistaja ajal oli see palverännakute sihtmärk; seal paiknes pühakoda. St Michael's Mount anti William Vallutaja vennale Robertile, kes oli Inglismaa üks suurimaid maaomanikke. 11. sajandil lubas paavst Gregorius VII pattude andeksandmist kõigile, kes St Michael's Mountis palverännakul käivad. Seal asus kõrvalklooster: klooster, kus abt ei elanud; abt elas peakloostris.

1414. aastal keelustas Henry V kõrvalkloostrid ja sellest algas St Michael's Mounti tähtsuse tõus. 15. sajandist pärinevad selle loss, sadam ja Püha Miikaeli kabel.

St Michael's Mounti pärast on sageli sõditud. Richard Lõvisüdame ajal vallutas selle John Maata. John de Vere, kolmeteistkümnes Oxfordi krahv kaitses seda 1473. aastal 23 nädalat 6 tuhande Edward IV sõduri vastu. Perkin Warbeck hõivas selle 1497. 1549 alustas St Michael's Mounti kuberner Humphry Arundell ülestõusu. Elizabeth I andis selle Salisbury krahvile Robert Cecilile, kelle poeg müüs selle Francis Bassetile. Kodusõja ajal pooldas St Michael's Mount kuningat ning Francis Basseti vend Arthur Basset sõdis selle pärast parlamendi vägede vastu juulis 1646. 19. sajandi lõpus avastati lossist salakamber ja sellest rojalistliku sõduri luukere. Arvatavasti oli too surnud nälga ja janusse. 1659 müüdi St Michael's Mount kolonel John St Aubynile, kelle järeltulijad lord St Levanid elavad lossis tänapäevani.

Turismiobjekt[muuda | muuda lähteteksti]

Pääsu St Michael's Mountile kontrollib Ajalooliste ja Looduslike Vaatamisväärsuste Rahvuslik Ühing. 2004/05 hooajal külastas seda 206 557 turisti, mis on ühingu hallatavatest objektidest 6. kohal.

Alates 1. märtsist 2006 maksab St Michael's Mounti külastamine täiskasvanule 6 naela, lapsele 3 naela, perele 15 naela, üle 15-liikmelistele rühmadele 5,5 naela inimese pealt, aia külastamine 3 naela.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Saare koduleht