Sophie Scholl

Allikas: Vikipeedia
Sophie Scholli büst

Sophie Scholl (õieti Sophia Magdalena Scholl; 9. mai 192122. veebruar 1943) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa vastu tegutsenud ühenduse Valge Roos liige. Teda süüdistati kodumaa reetmises ja ta giljotineeriti.

Sophie Scholl oli üks väheseid sakslasi, kes osutas Teise maailmasõja päevil tegudega vastupanu natsionaalsotsialistlikule režiimile.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sophie Scholl sündis viielapselises peres. Tema isa oli Forchtenbergi linnapea. Seitsmeaastaselt läks tüdruk algkooli. 1930. aastal kolis perekond Ludwigsburgi, kaks aastat hiljem Ulmi, kus isa töötas majandus- ja maksukonsultandina.

1932. aastal alustas Scholl õpinguid tütarlastegümnaasiumis. Hitleri võimuletulekul 1933. aastal astus entusiastlik Scholl Hitlerjugendisse, hiljem ajendas tema arusaam valitsevast korrast ja juutide kiusamisest teda töötama valitseva režiimi vastu.

1940. aastal lõpetas Scholl keskkooli ja asus tööle õpetajana.

1942. aastal astus ta Müncheni ülikooli, kus tutvus Carl Muthi ja Theodor Haeckeriga, kes olid samuti valitseva korra vastu. Sama aasta suvel moodustati vastupanuliikumine Valge Roos, kus Scholl toimetas ja andis välja lendlehti.

8. veebruaril 1943 ta arreteeriti. 21. veebruaril toimus kohus, kus Valge Roosi liikmeid ristküsitleti, päev hiljem mõisteti nad riigireetmises süüdi. Giljotineerimise viis täide Johann Reichart, surmad kinnitas dr. Walter Roemer. Mitme allika kohaselt ei palunud Scholl armu ka enne pea maharaiumist. Tema viimased sõnad olid: "Päike ikka veel paistab" (Die Sonne scheint noch).

Valge Roosi liikmete 20. surma-aastapäeval avati Sophie Scholli mälestussammas.

Kujutamine filmikunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Sophie Scholli tegevust on kujutatud filmides "Valge Roos" ("Die weiße Rose", 1982) ja "Viis viimast päeva" (1982).

2005. aastal valmis film "Sophie Scholl – The Final Days", mis oli 2006. aastal välismaiste filmide kategoorias nomineeritud Oscarile.

2013. aastal valmis Saksamaal dokumentaaldraama "Frauen die Geschichte machten – Sophie Scholl". 2018. aastal tehti temast dokumentaalfilm "Death of a Nation".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]