Soome lipp

Allikas: Vikipeedia
FIAV 100100.svg Soome rahvuslipp. Proportsioonid 11:18.
FIAV 010010.svg Soome riigilipp. Proportsioonid 11:18.
FIAV 001001.svg Soome pääsusabaga riigilipp. Proportsioonid 11:19.

Soome rahvuslipul (soome keeles siniristilippu) on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid.

Soome riigilipp erineb rahvuslipust vaid selle poolest, et risti keskel on kollase raami sees Soome vapp.

Mõlema lipu proportsioonid on 11:18 (5:3:10 horisontaalselt ja 4:3:4 vertikaalselt).

Pääsusabaga riigilippu (endise nimega "sõjalipp") kasutab sõjavägi. See on ühe ühiku võrra laiem kui rahvus- ja riigilipp; saba pikkus on 5 ühikut.

Soome seaduse järgi on lippudel kasutatavad värvid defineeritud järgmiselt: sinine – PMS 294C, punane – PMS 186C, kollane – 123C.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Soome iseseisvumist 1917. aastal korraldati konkurss lipu kujunduse valimiseks. Mitme variandi seast kinnitati lõpuks 29. mail 1918 praegune sini-valge Taani lipul Dannebrogil põhinev kujundus.

Heiskamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lehviv Soome lipp.

Soome lipu heiskamine on kohustuslik järgmistel päevadel:

Järgmistel päevadel on lipu heiskamine saanud traditsiooniks:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]