Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled. Soomes on kaks riigikeelt: soome ja rootsi. Ametlikud vähemuskeeled on kolm saami keelt, mustlaskeel (romani), soome viipekeel ja karjala keel.
Soome keel[muuda | muuda lähteteksti]
Soome keelt kõneleb 90,9% Soome elanikest. See on läänemeresoome keel ja seega üks eesti keele lähemaid sugulasi. Kuna läänemeresoome keeled kuuluvad uurali keelte hulka, on soome keele kaugemad sugulased nt ungari, saami ja neenetsi keel.
Rootsi keel[muuda | muuda lähteteksti]
Rootsi keelt kõneleb 5,2% soome elanikest, sealhulgas 92,4% Ahvenamaa autonoomse piirkonna elanikest. Rootsi keelt emakeelena kõnelevaid Soome elanikke nimetatakse soomerootslasteks. 20. sajandi alguses oli rootsi keele kõnelejaid Soomes 14%. See on põhjagermaani keel, norra ja taani keele lähisugulane; rootsi keele kaugemad sugulased on kõik indoeuroopa keeled, näiteks hindi, saksa ja vene.
Kuni 19. sajandi lõpuni oli rootsi keel Soomes ametlik asjaajamiskeel. Nüüd on see üks kahest riigikeelest ja suuremalt jaolt soome keelega võrdne, ehkki enamiku riigiasutuste töökeel on soome. Mõlemad keeled on kohustuslikud (v.a lastele, kellele kumbki neist pole emakeel), ning riigiametites, mille jaoks nõutakse kõrgharidust, on ka kohustuslikud keeletestid.
Soome koolisüsteemis on rootsi keele õpe kohustuslik alates 7. klassist, ka kesk- ja kutsekoolides on rootsi keele õpe kohustuslik.
Kõik omavalitsused, kus mõlemat keelt kõneleb vähemalt 8% elanikkonnast või 3000 inimest, loetakse kakskeelseteks. Rootsi keel vastab neile tingimustele vaid Ahvenamaal, Pohjanmaa piirkonna rannikualadel, Päris-Soomes (eriti Turu ümbruses Turunmaal ehk Åbolandis) ning Uusimaal. Väljaspool neid alasid on mõned linnad, kus rootsi keelt kõneleb oluline vähemus, mis siiski ei vasta neile tingimustele. Nii on Soome sisemaa ametlikult ükskeelne. Soome keel vastab tingimustele kõikjal peale Ahvenamaa ning kolme omavalitsuse Pohjanmaa piirkonnas, mis on ka ainus piirkond Soome mandriosas, kus rootsikeelne elanikkond on enamuses (52% rootsi vs 46% soome).
Absoluutarvudes on Soome neli suuremat rootsikeelset kogukonda Helsingis (Helsingfors), Espoos (Esbo), Porvoos (Borgå) ja Vaasas (Vasa), kus nad on olulised vähemused. Soome pealinnas Helsingis kõneles enamik inimesi rootsi keelt kuni 19. sajandi lõpuni. Praeguseks räägib rootsi keelt 6,1 protsenti Helsingi asukaist ning muid keeli peale soome ja rootsi 9,6 protsenti elanikest.
Soomes kõneldavaid rootsi murdeid tuntakse soomerootsi keele nime all, samas kui Ahvenamaa murre on lähemal rootsi kirjakeelele. Soomerootsi kirjandus on kaunikesti rikkalik; sellesse kuuluvad taolised autorid nagu Tove Jansson, Johan Ludvig Runeberg, Edith Södergran ja Zacharias Topelius. Runebergi peetakse Soome rahvuspoeediks, kuna ta kirjutas rahvushümni "Vårt land", mis alles hiljem tõlgiti soome keelde ("Maamme").
Saami keeled[muuda | muuda lähteteksti]
Saami keeled on rühm sugulaskeeli, mida kõneldakse Lapimaal. Nad on soome ja eesti keele kaugemad sugulased. Soomes kõneldakse kolme saami keelt: põhjasaami, inarisaami ja koltasaami. Kokku kõneles neid Soomes 2019. aasta lõpus emakeelena 2004 inimest (2018 – 1995 inimest).
Põhjasaami keel on ametlik keel Enontekiö, Inari, Ohcejohka ja Sodankylä vallas.
Karjala keel[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni Teise maailmasõjani kõneldi karjala keelt ja selle murdeid ajaloolisel Karjala piirialal Laadoga järve põhjarannal. Pärast sõda asusid karjala immigrandid laiali kogu Soomes. 2001. aastal mõistis karjala keelt Soomes Karjala Keele Seltsi hinnangul 11 000–12 000 inimest, kellest enamik oli vanemas eas.
Karjala keelt tunnistas Soome president ametlikult novembris 2009, vastavalt Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartale.
Soome viipekeel[muuda | muuda lähteteksti]
Soome viipekeelt kasutab umbes 5000 kurdist ainult 3100.[1]
Muud keeled[muuda | muuda lähteteksti]
Mittepärismaistest keeltest kõneldi 2019. aasta lõpus enime vene keelt (81 606 inimest), eesti keelt (49 427 inimest) ja araabia keelt (31 920 inimest). Ühtekokku oli 412 644 inimest, kelle emakeel ei olnud soome, rootsi või mõni saami keel.[2]