Sookarjamaa
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Sookarjamaa on teatav karjamaa.
Vastavalt soostunud ja sooniite toitvate vete iseloomule jagatakse sookarjamaad lubajarikasteks ning lubjavaesteks. Lubjarikkad niidud on taimestiku poolest liigirikkamad ja liikide seas on ka arvukalt haruldasi ning kaitstavaid taimi. Näiteks orhideed: soohiilakas, kärbesõis, soo-neiuhiilakas ja mitmed teised. Saaremaale omased haruldused on tömbiõieline luga, alpi võipätakas, saaremaa robirohi.[1]
Sookarjamaadel karjatamisega kaasnevad hädaohud[muuda | muuda lähteteksti]
Sookarjamaadel kasvavad vähese söödaväärtusega tarnad ja mürgised osjad. Eriti hädaohtlikud koduloomade tervisele on seisva vee loikudega sookarjamaad. Veeloigus elutsevad teod, kes on vaheperemeesteks maksakaantõve levitamisel. Samuti levib sookarjamaadel sõramädanik, mida on võrdlemisi raske ravida, eriti siis, kui nimetatud haigus on haaranud kogu karja.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Roosaluste, E. 2011. Maahooldajad teevad loodusliku mitmekseisuse säilitamisel tänuväärset tööd. Meie Maa, 6. jaanuar, 4-5.
- ↑ Jaama, K. 1946. Lambakasvatus. Tartu: RK Teaduslik Kirjandus.