Soojusjuhtivustegur

Soojusjuhtivustegur on keskkonna soojusjuhtivust iseloomustav suurus. Soojusjuhtivusteguri ühik SI-süsteemis on W/mK. Mida väiksem on soojusjuhtivustegur, seda paremini juhib matejal sooja. Soojusjuhtivustegur võimladab hinnata ajaühikus keskkonna ristlõiget läbivat soojushulka. Kehtib järgmine seos

$k = \frac{Q d}{S \Delta T},$

kus

k on keskkonna soojusjuhtivustegur (W/m K),

Q on ajaühikus pinda läbiv soojushulk (W),

S on pindala (m²),

d on pinna paksus (m),

ΔT on temperatuurierinevus pinna erinevatel külgedel (°C).

See valem ütleb, et soojusvoog on võrdeline temperatuuri gradiendiga, kus võrdeteguriks on soojusjuhtivustegur. Teisisõnu näitab soojusjuhtivustegur mitu džauli soojusenergiat kandub ühe sekund jooksul läbi ühe ruutmeetri suuruse pinna kui temperatuurimuutus 1 meetri kohta on 1 kelvin.

Mittehomogeenses keskkonnas tuleb kasutada ülalantud valemi diferentsiaalset kuju,

$\mathbf{q} = k \nabla T,$

kus k on soojusjuhtuvustegur vaadeldavas keskkonna punktis ja q on soojusvoog.

Soojusjuhtivustegrur sõltub üldjuhul keskkonna temperatuurist.

Vaata ka

• Soojusmahtuvus

Välislingid

• Ehitusfüüsika õppematerjal: Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivus ja soojapidavus
• Mõnede levinud materjalide soojusjuhtivustegurid (inglise keeles)