Sonetipärg
Sonetipärg on 15 sonetist koosnev ringkompositsioonil põhinev läbiva teemaga seeria, milles 14 soneti puhul iga soneti viimane rida on ühtlasi järgmise soneti esimene rida, viimase soneti viimane värss kordab aga esimese soneti esimest värssi. Pärja 1. või 15. luuletus – magistraal ehk juhtsonett ehk meistersonett – koosneb teisi sonette siduvatest värssidest.
Tehnilise keerukuse tõttu peetakse sonetipärga tihti luulemeisterlikkuse mõõdupuuks. Eesti keeles muudab pärja koostamise raskemaks riimsõnade nappus, kuna neid vajab sonetipärg paarikümnete kaupa. Samas on just raskus kutsunud nii tuntud kui ka harrastusluuletajaid sonetipärja kallal jõudu proovima. Kui 1978. aastal ilmunud "Eesti värsiõpetuses" teadis Jaak Põldmäe eesti kirjandusest üles lugeda vaid kuus seda vormi viljelenud autorit, siis hilisematel aastakümnetel on pärgade arv mitmekordistunud. Teadaolevalt on sonetipärgi kirjutanud Kaarel Krimm, Rudolf Reiman, Aivo Lõhmus, Bernard Kangro, J. Mihkla, Valmar Adams, Urve Tinnuri, Katrin Tammik, Lembit Eelmäe, Mait Raun, Helve Poska, Leelo Tungal, Lembit Saarts, Arne Merilai, Märt Väljataga ja Merle Jääger, Daivi Jõerand. Väliseesti luuletaja August Pihlak on kirjandusteadlase Rebekka Lotmani andmeil ainus eesti luuletaja, kes on kirjutanud koguni kuus sonetipärga[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eksiilis ja varjus: Sonettide kuningas August Pihlak" Keel ja Kirjandus 3/2016
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaak Põldmäe, "Eesti värsiõpetus" Tallinn: Eesti Raamat, 1978 (lk 223-225); Eesti Keele Sihtasutus, 2002
- Arne Merilai, "Bernard Kangro sonetipärg "Eikuskimaa, metamaailm"." Kogumikus "Väliseesti kirjanduse konverents. Ettekanded 22. ja 23. oktoobril. K. Lepik 70, B. Kangro 80, A. Mälk 90, I. Külvet 70" Tallinn: ETA Keele ja Kirjanduse Instituut, 1991