Somaalia piraadid

Ohuala Araabia merel, Adeni lahel, India ookeanil ulatus aastal 2010 Omaanist Seišellideni. All paremal sinises ringis Malaka väin

Somaalia piraadid on Somaalia rannikul elavad kurjategijad, kes elatavad end laevade kaaperdamise ja lunaraha nõudmisega. Sealse piraatluse tippajaks olid aastad 2008–2012.

Piraatluse laine alguseks võiks lugeda 9. septembrit 1994, kui Somaalia nn rannakaitse dau pidas kinni Somaaliasse esmaabivahendeid vedava laeva Bonsella, ettekäändega kaitsta kohalikku kalapüügipiirkonda röövpüüdjate eest. Sellele eelnes riikluse allakäik Somaalias aastatel 1986–1992 Somaalia riigipööramises ja üleminekul kodusõjaks.

Aastatel 2007–2008 aktiviseerus see tegevus märkimisväärselt, on viidatud ka 2004. aasta tsunamile, mis hävitas umbes 16 000 perekonna paadid ega võimaldanud neil enam end kalapüügist elatada. Samas võib piraatluse taastekke põhjuseks pidada ka Somaalia riigisüsteemi kokkuvarisemise järel tekkinud kontrollimatut olukorda, mida paljud lääne ja ida laevandusettevõtted ära kasutasid, asudes Somaalia vetes nii kala püüdma kui ka ohtlikke ja mürgiseid jäätmeid merre puistama. Sellise käitumismalli tulemusena vähenes märgatavalt kalavaru, mis rannarahvast somaallasi toitis ja elus hoidis. Vaatamata ÜRO toiduabile pealinna Muqdisho sadamasse polnud sellest abi, sest kohalikud sõjapealikud võtsid selle abi jõuga omale ning kasvatasid selle edasimüügiga oma kasumit ja võimu. Rahva olukord muutus hullemaks kui varem.

Arvatakse, et esimesed laevakaaperdamised olid tingitud soovist kätte maksta ja lootusest illegaalseid kalalaevu ja reostajaid peletada. See algas spontaanselt ja kohalike kalurite endi silmis täiesti õigustatult. Juba 2009. aastaks oli ahnus õiglusejanust üle kasvanud ning algas süsteemsem lähenemine kaaperdamisele. Nii arenes suhteliselt ühtne ja moodne rahvusvaheline kuritegelik sündikaat, milles kohalikke lihtsameelseid kalureid kasutati pigem odava tööjõuna.

Aasta 2011 lõpuks oli ainuüksi Somaalia rannikul piraatide valduses teadaolevalt 266 meremeest ja 13 laeva. Üle maailma võeti aastal 2011 pantvangi 35 laeva ja 625 meremeest, kellest 8 tapeti ja 41 sai vigastada. 2011. aastal toimus Somaalia rannikul 160 rünnakut ja jäi ka sealse piraatluse tippaastaks.

Euroopa Liit käivitas koos teiste riikidega piraatluse-vastase operatsiooni ja kaubalaevadele lisati relvastatud eskort. Nii hakkas piraatlus vähenema ja kohalikud grupeeringud hakkasid tegelema pigem Jeemeni-suunalise relvakaubanduseg. Alates 2018. aastast ei ole seal piirkonnas enam kaubalaevu rünnatud.

Piraatide varustus ja relvastus

Operatsioon Atalanta on viinud hulga piraatide kinnipidamiseni, kuid seejärel on probleem, millises riigis ja kuidas nende üle kohut mõista.

Piraadid kasutavad ründamiseks tavaliselt kahte avatud paati ehk lootsikut. Need on kiired (kuni 25 sõlme), tavaliselt kahe väiksema mootoriga või ühe suurega (60 hp) paadid. Samuti kasutatakse veidi suuremaid paate, mille pardal on suur kogus kütust ja mis võib enda järel vedada kahte ründelootsikut. Piraadid kasutavad samuti emalaevu, mis vahel võivad olla kauba- või kalalaevad, mis on piraatide poolt üle võetud ja mille meeskonda hoitakse pantvangis. Emalaevu kasutatakse piraatide, varude, kütuse ja ründelootsikute kandmiseks. Niimoodi saavad piraadid opereerida rannikust palju kaugemal ning samuti on nad ilmastikuoludest vähem sõltuvad. Kui emalaeva suurus lubab, siis kantakse ründepaate maskeeritult pardal.

Relvastusena kasutavad piraadid automaate AK-47 ning raketiheitjaid (RPG). Mõned eksperdid räägivad, et somaalia piraadid on oma valdusse saanud ka kõrgetasemelisemaid relvi nagu miinid ja Stingerid, mis pärinevad Liibüast. Pärast Liibüa endise valitseja Muammar Gaddafi tapmist mässuliste poolt, jõudsid relvad tema hästi varustatud arsenalist mustale turule.

Piraatide vastu kasutatav varustus ja relvastus

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO on reederitele välja andnud hulga soovitusi oma laevade kindlustamiseks ja kaitseks. Soovitatakse reelingud ümbritseda okastraadiga, kasutada piraatide tõrjumiseks veekahureid. Samuti soovitatakse akendel kasutada turvaklaase või metallplaate kaptenisilla akendel. Veel võib paigutada kaamerad laeva külgedele, et jälgida võimalikku piraatide rünnakut ja juhtida ohutust kaugusest veekahureid. Pardale võib paigutada ka elusuuruses nukke, mis imiteerivad elusat inimest. Need on küll piraate aeglustavad vahendid ja meetodid, kuid siiski mitte just tõhusad kuulipildujate ja granaadiheitjatega relvastatud piraatide vastu. Olukorras, kui sagenevad sellised rünnakud, kus ühe laeva vastu on kuni 10 paaditäit piraate, kusjuures võimalikud vastuhakkajad on pidevalt tule all, saab selliste kaitserajatiste langemisest vaid minutite küsimus. Viimasel ajal on suhteliselt populaarseks saanud laevadele relvastatud saatemeeskondade paigutamine (privately contracted armed security personnel). See on saanud ka IMO poolse heakskiidu. Piraatlusevastasesse võitlusse on kaasatud hulk sõjalaevu, näiteks HDMS Absalon (Taani), FS Guépratte (Prantsuse), HNLMS Tromp (Taani), FS Marne (Prantsuse) ja paljud teised.

Rannikust kaugemal

Aastail 2007–2008 kandus piraatlus Mogadishust ja Lõuna-Somaalia rannikust Adeni lahe poole, kus on tihedam laevaliiklus ja rikkalikum saak. Sedamööda, kuidas laevaperede eest makstud lunaraha võimaldas piraatidel järjest paremat varustust hankida, kandusid rünnakud rannikust kaugemale. Piraadid on võimelised ründama laevu kuni 500 miili kaugusel rannikust. Piraatlus omandas selleks ajaks organiseeritud kuritegevuse tunnused:

• üksteisega konkureerisid üheksa piraadibandet;
• lunaraha laevapereliikmete eest kasvas järjest (aastal 2008 maksti piraatidele vahemikus 18–30 miljonit USD) ja sissetulek jaotati piraatide vahel proportsionaalselt: umbes 30% investoreile, umbes 50% täideviijaile ja umbes 5% hukkunud või vangistatud piraatide perekonnaliikmeile;
• mõned piraadid on saanud nii jõukaks, et nad ei pruugi ise riskida, vaid võivad palgata teisi, varustades neid relvade ja alustega.

Infot, et laeval viibivad piraadid saavad korraldusi mujalt, seda on kinnitanud ka Eesti meremehed.

Atalanta

2008. aastal algatas Euroopa Liit Somaalia piraatlusega võitlemiseks rahvusvahelise operatsiooni operatsiooni Atalanta, mis oli esialgu mõeldud üheks aastaks, kuid seda on järjest pikendatud. Tegu on esimese Euroopa Liidu mereväelise operatsiooniga. Aastast 2010 osalevad selles ka Eesti kaitseväelased. Esimese Läänemere sõjalaevana suundus Adeni lahele Taani HDMS Absalon, operatsioonis on osalenud ka Rootsi Trossö. 2011. aastal saatis oma sõjalaeva välja Soome. Operatsiooni eesmärkideks on:

• kaitsta maailma toiduabi programmi (WFP) raames Somaalia ümberasunutele toiduabi viivaid aluseid;
• kaitsta Somaalia rannikul seilavaid haavatavaid aluseid ning tõkestada, ennetada ja ohjeldada piraatlusest ja relvastatud röövist tulenevaid rünnakuid;
• jälgida kalapüüki Somaalia rannikul.

Eesti osalus piraaditõrjes

Eesti riik on piraaditõrjeoperatsioonidel osalenud kolme meeskonnaga, kõik missioonid on toimunud operatsioon Atalanta all. 2012. aasta juulis saadetakse missioonile neljas meeskond. Esimene laevakaitsemeeskond saadeti missioonile detsembris 2010 ning see kestis neli kuud. Eestlased teenisid Aafrika idarannikul Djiboutis koos Saksa fregati Hamburg meeskonnaga. Kümneliikmeline Eesti laevakaitsemeeskond viis koos Saksa fregatiga läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal.

Teine laevakaitsemeeskond alustas teenistust 27. aprillil 2011 ning see kestis pool aastat. Meeskond läbis operatsiooni prantsuse aluste FS Nivose, FS Courbet ja FS Surcoufi pardal. Kümneliikmeline meeskond viis operatsioonil Atalanta läbi kaks edukat piraatidevastast operatsiooni, ühe erioperatsiooni ning eskortis neljal korral tsiviilalust. Mai keskel tõrjus laevakaitsemeeskond koos prantslastega edukalt piraatide rünnaku, sellele järgnenud operatsioonil vabastasid laevakaitsjad pantvangistustest viieliikmelise Jeemeni laevameeskonna ja vahistasid 13 piraati. Erioperatsiooni käigus vabastas laevakaitsemeeskond septembris koos Prantsusmaa meeskonnaga Prantsuse tsiviilkatamaraanilt Tribal Kat pantvangistatud Prantsusmaa kodaniku. Lisaks turvas laevakaitsemeeskond neljal korral tehnikat ja toitu vedanud Panama ja Sierra Lione lipu all seilanud kaubalaevu.

Kolmas laevakaitsemeeskond saadeti teele 11. novembril 2011 ning missioon kestis 29. aprillini 2012. Ligi kuue kuu pikkusel operatsioonil teenis kümneliikmeline meeskond prantsuse mereväe fregattidel Floreal ja Aconit, kellega koostöös eskortis ÜRO toiduabilaevu ning kontrollis piraatluses kahtlustatavaid. Eesti laevakaitsjad korraldasid kaks koolitust Uganda ja Burundi laevakaitsemeeskondadele, kellele õpetasid laevakaitse põhimõtteid, andsid ülevaate ohtudest ja lahingureeglitest ning viisid läbi praktilise treeningu.

Vaata ka

• Siad Barre
• Somaalia kodusõda
• Somaalia revolutsioon

Välislingid

• • Anja Shortland, January 2012, Treasure Mapped: Using Satellite Imagery to Track the Developmental Effects of Somali Piracy ja Africa Programme Paper: AFP PP 2012/01, Treasure Mapped: Using Satellite Imagery to Track the Developmental Effects of Somali Piracy, Dr Anja Shortland, Brunel University
• BBC News – Q&A: Somali piracy
• Stig Jarle Hansen, Piracy in the greater Gulf of Aden, Myths, Misconception and Remedies, NIBR Report 2009:29, Norwegian Institute for Urban and Regional Research, www.nibr.no
• otsing Somaali piraadid YouTube-s
• Somali pirates seize luxury boats off the Seychelles, Tue, 1 Feb 2011
• Anti-Pirate Strategies Fail Beluga Nomination – The Beluga Nomination is now under Somali pirate control, according to EU NAV FOR.
• Italian flag tanker is latest pirate hijacking victim February 8, 2011, marinelog.com
• Kidnapped Danes sailed 'into the pirates' arms'
• Hollandi kohus mõistis viis somaallast piraatluse eest vangi, DELFI.ee, 12. august 2011
• Postimees
  • 23. aprill 2010 Saaki jahtivad piraadid ründasid Prantsusmaa sõjalaeva FS Somme
  • 07. september 2011, Somaalia piraadid vabastasid Taani pere
  • 22. detsember 2011, Somaalia piraadid peavad pantvangis 199 inimest
  • 13. jaanuar 2012, Raport: piraatlus edendab Somaalia majandust
  • 1.märts 2013, Somaalia president tegi noortele piraatidele ahvatleva pakkumise, postimees.ee
• Kärt Anvelt, TÄISPIKKUSES: Eestlased tegid India ookeanis kahjutuks somaali piraatide laeva Eesti Päevaleht, 18. mai 2011
• Peeter Vihma, Eestlane Aafrikas: piraatide järjekordne "vägitegu" toob siin kaasa vaid lõbusa naeru Eesti Ekspress, 22. november 2008
• Raport: Somaalia piraadiprovintsides on toimunud märgatav majandusareng Delfi, 13. jaanuar 2012
• Jay Bahadur, 'I'm not a pirate, I'm the saviour of the sea' The Times, 16. aprill 2009
• International Maritime Bureau Piracy Reporting Centre, International Chamber of Commerce, Commercial Crime Services