Sisu SA-110

Allikas: Vikipeedia
Sisu SA-110
Tootja Oy Sisu-Auto Ab
Alias "Kevyt-Masi" (Kerge-Masi)[1]
Tootmine 1986[2]
Kokkupanek Hämeenlinna, Soome
Klass kerge taktikaline veoauto
Paigutus 4×4
Mootor Deutz BF 6 L 913 või Valmet 411 DSJ
Ülekanne ZF-S5-35/2
Teljevahe 3 400 mm
pikkus 6 500 mm
laius 2 340 mm
kõrgus 2 840 mm
Kliirens 600 mm[3]

Sisu SA-110 on Soome ettevõtte Sisu-Auto poolt aastal 1986 valmistatud taktikalise veoauto prototüüp. Auto on neljarattaveoga ja osaliselt soomustatud. Toodeti ainult kuus prototüüpi.[3]

Masinat hakati konstrueerima Soome kaitseväe soovil, kes 1983. aasta aprillis avaldas soovi hankida Sisu-Autolt jalaväe transpordiks mõeldud kergeid taktikalisi veoautosid. Kaitsejõud plaanisid osta tuhat sellist sõidukit. Sisu-Auto andis kaitseväele 1986. aasta lõpus prototüübi katsetamiseks.[3]

Tehnilisi andmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisu-Auto andis valida kahe mootori Deutz BF 6 L 913-e ja Valmet 411 DSJ-i vahel.[3] Viimast neist kasutati nelja masina jõuallikana.[1] Käigukast on ZF-S5-35/2, mis on ühendatud Sisu enda konstrueeritud reduktoriga. Autos on portaalteljed ja ketaspidurid. Rehvirõhku saab reguleerida kabiinist.[3]

Erinevalt Masist on autol jäik raam ja rataste suur liikuvus tagatakse vedrustusega. Esisillal on keerdvedrud ja tagateljel paraboollehtvedrud.[3].

Kastis on ruumi 24 inimesele. Masinale minek ja jalastumine toimib tagumise ja külgmiste luukide kaudu.[3]

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katsetel hinnati auto maastikuläbivus väga heaks ja seda peeti lausa parimaks turul saada olevate veokite seas. Mootor käivitus -25°C pakasega. Auto läbis 60 cm paksust lund ja 75-85 cm sügavusi veetakistusi probleemideta. Auto suutis ilma raskusteta üles ronida 30 kraadise tõusunurgaga mäekallakust ja kuni 25° tõusunurgaga kruusahunnikust.[3] Väga hea maastikuläbivuse tõttu hakati seda "Unimogi tapjaks" hüüdma.[2]

Puudujääkideks peeti mootori liiga väikest võimsust, madalat pöördemomenti ja liiga kõrget mürataset: kõige kõrgem mõõdetud tulemus oli kabiinis 88 dB. Pöörderaadus oli 9,4 meetri ja seda peeti liiga suureks. Kolmanda ja neljanda käiku ülekandearve ei peetud rahuldavaks.[3]

Üks põhjus, miks SA-110-t tootma ei hakatud, oli kõrge hind. See maksis umbes 85% Masi ja pool Pasi hinnast.[3]

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Blomberg, Olli (2006). Suomalaista Sisua vuodesta 1931 – Monialaosaajasta kuorma-autotehtaaksi (soome keeles). Karis: Oy Sisu Auto Ab. ISBN 952-91-4918-2. 
  • Mäkipirtti, Markku (2006). Puolustusvoimien moottoriajoneuvot 1960–2000 (soome keeles). Tampere: Apali Oy. ISBN 978-952-5026-50-4. 

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Blomberg: Kotimaista Valmettia... (lehed 136–137)
  2. 2,0 2,1 Blomberg: Puolustuksellistakin painoarvoa (lehekülg 304)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 3,9 Mäkipirtti: Sisu SA-110 (lehed 141–144)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]