Sirje Kingsepp

Sirje Kingsepp (sündinud 13. septembril 1969 Kiviõlis) on Eesti publitsist ja endine poliitik.

18. detsembrist 2004 kuni 13. juunini 2007 oli ta Eesti Vasakpartei esimees.

Haridus

Sirje Kingsepp lõpetas 1987. aastal Aravete Keskkooli ja 1989. aastal Tallinna Kaubandustehnikumi kaubandusliku arvestuse erialal, ta on riigiteaduste magister. 2008. aastal sai ta Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduse magistrikraadi haldusjuhtimises. Tal on ka lüpsja kutsetunnistus.

Töö

Pärast kaubandustehnikumi lõpetamist töötas Sirje Kingsepp raamatupidajana Keilas. Ta on olnud ka arhitektuuribüroo Siim ja Kreis OÜ raamatupidaja.

Poliitiline tegevus

15. juunil 2002 astus ta Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (ESDTP) liikmeks. Mõnda aega oli ta ESDTP välissuhete sekretär. 10. maist 2003 oli ta partei keskjuhatuse liige.

Ta on olnud Euroopa Vasakpartei juhatuse liige.

18. detsembrist 2004 kuni 13. juunini 2007 oli ta ESDTP, hilisema nimega Eesti Vasakpartei esimees. Kingsepa esimeheks olemise ajal nimetati erakond ümber Eesti Vasakparteiks. Erakonna nimemuutus registreeriti 31. jaanuaril 2005.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai ta 111 häält.

Ta sai 2007. aasta Riigikogu valimistel 74 häält. Vasakpartei sai kokku vaid 607 häält. Pärast partei lüüasaamist valimistel lubas ta järgmisel Vasakpartei kongressil esimeheks enam mitte kandideerida. 13. juunil teatas ta tagasiastumisest partei esimehe kohalt ning parteist väljaastumisest "seoses erinevate parteisiseste ja -väliste vastuoludega".

Kingsepa kindel seisukoht oli, et Eesti Vasakpartei ei liitu ühegi teise erakonnaga. Pärast Kingsepa lahkumist tegi Eesti Vasakpartei oktoobris 2007 ühinemisettepaneku Konstitutsioonierakonnale. 28. juunil 2008 moodustus nendest kahest erakonnast Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.

Avaldatud poliitilisi seisukohti

Eesti kaitse- ja välispoliitikast

• Iraagi sõja küsimuses: Sirje Kingsepp on Eesti osalemise ning kogu USA poolt juhitud invasiooni vastu.
• Eesti kuulumisest NATO-sse: Vasakpartei pole kunagi arvanud, et meil oleks olnud vaja liituda NATOga. Tore kui need suhted oleksid ükskõiksed. Mis kasu on Eestil oma sõdurite tapmisest Iraagis ja Afganistanis?
• Kaitseväest: Kaitsevägi peaks jääma ja Vasakpartei ei poolda palgaarmeed. Kuna kaitseväelastel on tasuta riietus ja ülalpidamine, siis jääb arusaamatuks, miks neil peaks ka kõrge palk olema.

Eesti majanduspoliitikast

Eesti majanduspoliitika suurim viga on see, et suur usk „nähtamatuse käesse” on tekitanud arvamuse, et parim on see, kui kõik läheb omasoodu ja riik vaatab pealt ja plaksutab vaid õigel ajal käsi. Tänu nähtamatule käele, on meil ära kadunud hulk väikseid kohalikke ettevõtteid, sest suuremad on need lihtsalt alla neelanud. Meil on olemas konkurentsiseadus, aga millegipärast ei toimi see nii, nagu peaks. Mõnedes valdkondades, (näiteks nendes, kus laiutab Falck), toimib ilmselge nähtamatu käe pesemise variant.

Eesti Energia näiteks plaanib suuri summasid Leetu ja mujale välja viia. Suuremjagu Eestis teenitud rahast investeeritakse praegu maksuvabalt Eestist välja, hoolimata omanike asukohariigist.

• Maksupoliitikast: Sirje Kingsepp pooldab progressiivset tulumaksu.

Kommunismist ja Eesti ajaloost

• Kommunismist:

Normaalses riigis (kõik põhjamaa- ja Lääne-Euroopa riigid) on olemas nii sotsiaaldemokraatlik, sotsialistlik, kui ka kommunistlik partei. Mõnedes on neid veel palju enam kui kolm. Eestis on vaid Sotsdemmid ja meie ja mõlemad on nõrgukesed. Eesti ei ole demokraatlik ja normaalne riik, niikaua, kuni siin pole ruumi korralikule vasakpoolsusele ja Vasakpartei ühinemine SDEga vähendaks meie mõlema tulevikuvõimalusi.

Ma arvan küll, et kommunism oleks tore, aga Vasakparteil seda programmis ei ole.

• Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsusest mõista hukka kommunism:

Tema (Sirje Kingsepa) sõnul kannab Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) eileõhtune otsus mõista hukka totalitaarsete kommunistlike režiimide kuriteod konservatiivide kättemaks.

«Seda tehakse vales kohas ja valedel põhjustel,» ütles Kingsepp.

«Selle algatajaks on konservatiivid, kellel on vaja praegu õiendada arveid oma riikide kommunistlike organisatsioonidega.»

Näiteks aitab see tema hinnangul õigustada otsust keelustada tšehhide kommunistliku partei noorteorganisatsioon.

Tema sõnul pole ENPA kommunismi kuritegude hukkamõistmiseks õige koht, sest seal tehakse poliitilisi otsuseid. «Ajaloo tõlgendamisega tegelevad ajaloolased.»

Kingsepp väitis, et ENPA otsus on ohtlik ka selle poolest, et innustab konservatiive kommunismivastast võitlust jätkama.

• Eesti Vabariigi okupeerimisest ja õiguslikust järjepidevusest:

Kurb-naljakas selle loo juures on see, et Eesti Vabariik alates 1934. aastast ei meenutanud eriti palju vaba riiki. Siin oli keelatud erakondade tegutsemine ja ajakirjandus pidi valitsuse pilli järgi tantsima või vastasel juhul pandi leht kinni. Ühe autokraatse korra asendumine oli suhteliselt lihtne protsess. Õigusliku järjepidevuse vastu pole mul midagi.

• Eestlaste mõtteviisi muutumisest taasiseseisvumise järel:

Aeg-ajalt tundub, et meie maailm kakskümmend aastat tagasi ja praegu ei erinegi eriti.

Väliselt muidugi erineb — poodide kaubavalik on nõukogude inimese hull unenägu ja tänavad on täis kiiskavaid autosid. Kuid see, kuidas inimesed mõtlevad, ei ole viimase viieteistkümne aastaga eriti edasi arenenud.

Religioonist

Sirje Kingsepp on ateist.

Sookvootidest ja -rollidest

Jah, see on üks võimalus, kuidas poliitikat inimlikumaks muuta ja ma saan aru, et Eestis võib seda ideed toetavad poliitikud ühe käe näppudel üles lugeda, aga samas on meie riik võtnud üle igasuguseid põnevaid majandusregulatsioone, mille kasutegur on tõestamata, miks siis mitte mõelda vahelduseks millelegi, mis on oma kasulikkust tõestanud ja ei saa kuidagi kahju tuua.

Meil algab juba lasteaiast tüdrukute "naisteks" ja poiste "meesteks" kasvatamine, mis tähendab, et poistel ei ole soovitatav nutta või itsitada, sest "ega sa plika pole" ja tüdrukutele on sobivaim tegevus nukunurgas emme mängimine.

On lasteaedu, kus tüdrukutele soovitatav riietus on vaid seelik või kleit, sest "pükstega käivad ainult poisid". Isegi raamatud on poiste ja tüdrukute jaoks eraldi – poistele need, kus seiklused ja muu põnev, ning tüdrukutele sisutühi "Barbinukk". Need kõik on pisiasjad, aga suures koguses loovad need lapsele mustvalge maailmanägemise, kus mehed on alati suured ja tugevad ning naised nõrgad ja alluvad.

Sellises maailmas on meestel õigus oma agressiivsust välja elada ja naistel kohustus see vaikselt ära kannatada.

Valimisaktiivsusest Eestis

Eestis on ainult mõned valijad mõnedele parteidele truud. Suurem jagu valib meeldivaid nägusid, või ei käi üldse valimas.

Harrastused

Kujundustöö

Ta on koostanud ja kujundanud raamatu "Kitsas king või seitsmepenikoorma saapad? Sooline võrdõiguslikkus: probleemid, võimalused ja väljakutsed siirdeühiskonna tingimustes" (Tallinn, Tiina, 2006). ja teinud esikaane Boriss Strugatski ja Arkadi Strugatski ulmeromaanile "Hääbuv linn".

Telesaated ja filmid"

Ta on osalenud mitmetes tele- ja raadiosaadetes nagu Urmas Oti juhitud "Carte blanche", "Valimisstuudio", , , Reporteritund , Mihkel Raua ja Tuuli Kochi juhitud saates "Koosolek" jpm. 2004. aastal osales ta nädal aega Kanal 2 tõsielusarjas "Baar", mis kestis kolm kuud. Sarjas hääletati esimese osalejana välja. Hiljem avalikustas ta oma seriaalis osalemise lepingu, süüdistades "Baari" tööseaduse rikkumises.

Isiklikku

Sirje Kingsepal sündis 21. märtsil 1998 tütar.

Isikuandmete kustutamise nõudmine

9. detsembril 2008 saatis Andmekaitse Inspektsioon Eesti Päevalehele ettekirjutuse, milles nõutakse 2004 ilmunud artikli "Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist" kustutamist ajalehe veebiväljaande arhiivist, viidates sellele, et Sirje Kingsepp ei soovi enam oma isikuandmete avaldamist. Ajakirjanik Holger Roonemaa väitel on ettekirjutuses öeldud: "Situatsioon, kus andmete avalikustamise hetkel oli andmetöötlusel õiguspärane alus, ei saa legitimiseerida edasist piirideta isikuandmete töötlemist. Ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete puhul võib juhtuda, et seaduslik alus mingil ajahetkel kaob. Sellest hetkest alates on isikuandmete kaitse seisukohast andmed igaühele kättesaadavad ning privaatsusõigus on riivatud ilma sisulise õigustuseta." Samuti avaldati seal seisukoht, et see artikkel ei paku ülekaalukat avalikku huvi.

Eesti Päevaleht ei nõustunud Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutusega ning kavatses esitada kaebuse Tallinna halduskohtule. Juurdepääs artiklile oli "ajutiselt peatatud". Juunis 2009 otsustas Tallinna halduskohus jätta Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse jõusse.

Aprillis 2010 tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja andis õiguse Eesti Päevalehele. Augustis 2010 otsustas Riigikohus jätta jõusse ringkonnakohtu otsuse. Eesti Päevaleht tegi 19. augustil 2010 artikli taas veebi kaudu kättesaadavaks.

Välislingid

• Sirje Kingsepa blogi

Sirje Kingsepa nime all avaldatud artikleid

• Sotsialismist. – Eesti Ekspress, 12. detsember 2002
• Tööpartei soovitab uurida reaalset elu, Kesknädal, 6. august 2003
• Riigid liiguvad Euroopas erineva kiirusega, Kesknädal, 14. jaanuar 2004
• "Militarismi vastu" – SL Õhtuleht, 11. märts 2004
• Alkoholi ja prostituudi ostmise otsustab tarbija – Äripäev, 24. märts 2004
• Milliseid Eesti huve ja kuidas kavatsete europarlamendis kaitsta? – Järva Teataja, 27. mai 2004
• Kommarid ei ole surnud? – Tegelikkuse KesKus, 2004, nr 6
• "Euroopa Parlament kui rikas Siberimaa" – Kesknädal, 9. juuni 2004
• "Vale vaenlane" – Postimees, 7. juuli 2004
• "Mida vähem teenid, seda rohkem maksad ehk keda Eesti Vabariigi valitsus armastab?" – Kesknädal, 25. august 2004
• "Kes tuult külvab, lõikab tormi" – Kesknädal, 15. september 2004
• "Kaheparteisüsteemi võimalikkusest Eestis" – SL Õhtuleht, 26. november 2004
• "Vasakpartei väärtustab inimest" – Kesknädal, 22. detsember 2004
• Kas riiklik meditsiin jääb alles?, Maaleht, 27. jaanuar 2005
• Ajakirjanduse võim ja võimetus, Tegelikkuse Keskus, 2005, nr 4
• Vedurimehed eelistavad Vasakparteid sotsidele, Kesknädal, 20. aprill 2005
• Kus on valitsuse kirik?, SL Õhtuleht, 17. mai 2005
• Kuidas hindavad Iraagi sõda meie lapselapsed?, Kesknädal, 18. mai 2005
• Euroopa vaadates vasakult, SL Õhtuleht, 4. juuni 2005
• Prantslaste "ei" polnud üllatav. – Meie Maa, 16. juuni 2005
• "In memoriam Olga Lauristin" – Postimees, 27. juuni 2005
• Aeg on pöörduda sotsiaalsete väärtuste poole, Maaleht, 8. september 2005
  • Meie Maa, 9. september 2005
• Vali naine!, SL Õhtuleht, 13. oktoober 2005
  • Meie Maa, 14. oktoober
• Süütepudel telemajja, SL Õhtuleht, 19. oktoober 2005
• Kas teenuste direktiiv toetab Eesti ettevõtlust? – Lääne Elu, 12. november 2005
• Mehed vajavad naisi ja vastupidi. Kas naised on Põhjamaades teinud heaoluriigid?, EPL, 14. november 2005
• Mitu kohta on paras?, Keskus, 2005, nr 14, november
• Rikastumist oodates, SL Õhtuleht, 7. veebruar 2006
• Kellel on õigus ajalugu ümber kirjutada?, Kesknädal, 8. veebruar 2006
• Kes on need ettevõtjad, kelle rikastumist kõik peavad ootama? – Meie Maa, 8. veebruar 2006
• Intiimsus ja sõnavabadus, Eesti Ekspress, 16. veebruar 2006
• Ametiühingute õiguste kärpimine ohustab Eesti tööturgu. – Meie Maa, 9. märts 2006
• Kui peksab, siis armastab?, Eesti Ekspress, 27. aprill 2006
• Rongiga mugavalt, kiiresti ja ohutult, Maaleht, 27. aprill 2006
• Eestis kehtib rahademokraatia?, Keskus, 2006, aprill
• Mammutiküttimise hooaeg läbi, EPL, 23. mai 2006
• Avalik kiri Oliver Kruudale – Vasakpartei uudised, 14. september 2006
• Irja Tähismaa — kõrgharitud koristaja?, Delfi, 2. oktoober 2006
• Sookvoot ei ole peksmisriist, KesKus, 2006, nr 10
• Мы все живем в одном государстве (vene keeles), Postimees, 10. oktoober 2006
• Soolise võrdõiguslikkuse probleemidest siirdeühiskonna tingimustes. – Kitsas king või seitsmepenikoorma saapad? – Sooline võrdõiguslikkus: probleemid, võimalused ja väljakutsed siirdeühiskonna tingimustes, Tallinn 2006, lk 14–16.
• Sirje Kingsepp, Jane Angerjärv. Kitsas king või seitsmepenikoormasaapad? Sooline võrdõiguslikkus: probleemid, võimalused ja väljakutsed siirdeühiskonna tingimustes. – Ariadne Lõng, 2007, nr 1/2, lk 145–147.
• Kas kapitalism või demokraatia? – Maaleht, 1. veebruar 2007
• Ja nüüd teie viimane sõna, palun. Rahva rikkus väljendugu tervises ja hariduses – Maaleht, 1. märts 2007.
• Miks Eestit ei vea vasakpoolsed?, Kesknädal, 14. märts 2007
• ENSV viisteist aastat hiljem, Delfi, 29. märts 2007
• Rahutused põhjustas Eesti valitsuse ebademokraatlikkus, Kesknädal, 2. mai 2007
• Sirje Kingsepp: majandusteadlased õppigu politoloogiat, Postimees, 31. juuli 2007
• Eesti ajakirjandus kasutab psüühilist vägivalda, Kesknädal, 24. oktoober 2007
• Poliitik joob, rahvas ei või?!?, Delfi, 7. detsember 2007
• Kas vabadus on tunnetatud paratamatus?, Ärileht, 9. jaanuar 2008
• Kas tead, mis on uusliberalism?, Kesknädal, 23. jaanuar 2008
• Näpud sahtli vahele?, KesKus, 2008, nr 12, detsember.
• Kas uudishimu on sõnavabadus? EPL.ee, 30. juuni 2009

Artiklid Sirje Kingsepa kohta

• «Baari» Sirjest saab parteijuht?, Õhtuleht, 18. detsember 2004
• Feminist ja sotsialist, aga mitte kommunist, Eesti Päevaleht, 23. detsember 2004
• Морковь — это фрукт или овощ?, МЭ Среда, 16. veebruar 2005
• Ahto Muld. TÜÜP: Sirje Kingsepp (intervjuu), Tegelikkuse KesKus, 2005, nr 2
• Merili Nikkolo Erakonna juht tahab viia partei riigikokku, Järva Teataja, 2. juuli 2005
• Vasakpartei juht kogus 32 häält, Õhtuleht, 18. oktoober 2005
• Vasakpartei juht: Hukka tuleks mõista isikud, mitte kommunism, Postimees, 26. jaanuar 2006
• Vasakpartei valimisloosung on "Eesti vajab armastust!", ERR, 5. detsember 2006
• Online-intervjuu: vastas Sirje Kingsepp Vasakparteist, Postimees 13. veebruar 2007
  • Eesti Vasakpartei juht Sirje Kingsepp: Usk nähtamatusse käesse on suur viga, Põhjarannik, 14. veebruar 2007
• Online-intervjuu: vastab Sirje Kingsepp Delfi, 28. veebruar 2007
• Vasakpartei juht Sirje Kingsepp loobub ametist, ERR, 5. märts 2007
• Sirje Kingsepp astus Vasakparteist välja, Postimees, 13. juuni 2007
• Vastus Vasakpartei juhi Kingsepa kriitikale väliseestlaste aadressil, Sõltumatu Infokeskus, 1. august 2007
• Holger Roonemaa. Andmekaitse inspektsioon nõuab endise parteijuhi persooniloo kustutamist Päevalehe võrguarhiivist, EPL, 10. detsember 2008 (foto)
• Holger Roonemaa. Kingsepp: minu isikuandmed ei ole enam tähtsad, Eesti Päevaleht, 10. detsember 2008 (foto)
• Aarne Seppel. Aarne Seppel: kui inimene tahab laulu seest välja, Postimees, 12. detsember 2008
• Tsensuuri tagasitulek, Õhtuleht, 15. detsember 2008
• Andmekaitse: Kingsepp on võrreldav Saagimiga, Delfi, 2. jaanuar 2009
• Juha Kolari. Sirje Kingsepp (Viro): Talousongelmat voivat parantaa suhteita Venäjään (PDF). – Venäjän Kauppatie-Lehti, 2009, nr 4
• Urmas Seaver. Kohus kinnitas nõuet võtta lehe võrguväljaandest maha isikuandmeid sisaldav lugu, Postimees, 11. juuni 2009
• Mart Raudsaar: MART RAUDSAAR: ajalehelood ei ole kliendiandmebaas, Eesti Päevaleht, 18. juuni 2009
• Raivo Murde: Kohus: ajaleht ei pea varem ilmunud artiklit kustutama, Eesti Päevaleht, 19. august 2010