Sinihape

Allikas: Vikipeedia
Sinihappe molekuli mudel

Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg [1].

Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui ka hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.

Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada[viide?].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hydrogen cyanide Toxicological overview, http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Vaadatud 24.02.2014

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]