Simon Levin

Simon S. Levin (3. november 1928 – 2. jaanuar 2008) oli juudi päritolu Eesti advokaat.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1934. aastal alustas ta õpinguid Tallinna Prantsuse Lütseumis, evakueerituna Venemaale lõpetas 1944. aastal Tšeljabinskis töölisnoorte keskkooli.

1945. aastal, reevakueerituna, astus Tartu Riiklik Ülikooli õigusteadust õppima, ülikooli lõpetas kaugõppes 1947. aastal.

1974. aastal kaitses Levin kandidaadiväitekirja Moskvas Üleliidulises Kuritegevuse Põhjuste Uurimise Instituudis ning sai kandidaadikraadi.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1945–1946 töötas Levin Tallinna I õigusnõuandlas stažöörina ja kuni 1992. aasta märtsini advokaadina. Aastatel 1992–2004 töötas ta vandeadvokaadina advokaadibüroos HETA, 2004. aastast advokaadibüroos Teder & Partnerid ning advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid.

Avalik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Levin valiti Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi Presiidiumi liikmeks kaheksal korral.

Ta võeti Eesti Advokatuuri 1947. aastal. Oli juhatuse liige aastatel 1994, 1995, 1998 ning aseesimees aastatel 1994–2001. Ta on korduvalt olnud kvalifikatsioonikomisjoni ja teadus-metoodikakomisjoni liige. 2002. aastast oli ta juhatuse nõunik. Levini advokaaditunnistust ehib numbrimärk 1.

Levin on olnud Eesti kriminaalseadustiku 1993. aasta eelnõu ning veel mitme eelnõu ametlik ekspert, Eesti kriminaalpreventsiooni nõukogu liige ning nõukogu eksperdikomisjoni liige.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Levini põhiteadusalad olid kriminaalprotsess ja kriminaalõigus. Ta uuris kriminaalkaitse probleeme, kriminaalkaitse efektiivsust ja kassatsioonimenetlust, samuti advokaaditöö eetilisi aspekte. Temalt on ilmunud 12 teadustööd kriminaalmenetluse ja eetika alal ning erialaseid artikleid. Ta on tegelenud kriminaalpsühholoogia üksikküsimustega ning kirjutanud kaks uurimust kohtupsühholoogia alal.

Ta töötas 1984–1985 Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi majandusõiguse probleemide sektoris majandusteadlasena. 1985. aastal valiti ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogide Seltsi tegevliikmeks.

Ta oli aastatel 1952–1953 Tallinna Juriidilise Kooli lektor, 1996. aastast Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis kriminaalmenetluse professor, 1997. aastast Tartu Ülikooli külalisprofessor ja Tartu Ülikooli kuratooriumi liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1988 – Eesti NSV teeneline jurist
1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärk

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]