Simo Häyhä

Allikas: Vikipeedia
Simo Häyhä

Simo Häyhä (17. detsember 19051. aprill 2002), hüüdnimega Valge Surm (vene keeles Белая смерть), oli Soome snaiper Talvesõjas. Teda peetakse seni parimaks snaipriks läbi aegade, kuna tema nimel on 505 kinnitatud tapmist ning seda kõike saja päeva jooksul[1][2]. Osad allikad annavad tapetute arvuks 542[3]. Soome Rahvusarhiivi dotsent Risto Marjomaa uurimuse järgi on need numbrid siiski liialdatud ja tegelik arv jäi pigem umbes 200 piiresse.[viide?]

Lapsepõlv ja noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Simo Häyhä sündis Karjalas, Rautjärvi vallas(?) praeguse Vene-Soome piiri lähedal. Ta tegeles talupidamise ja küttimisega. Armeeteenistusse asus 17-aastaselt ning 1925 astus Simo Soome Suojeluskuntasse, kus paistis silma osava laskurina. Ka tema vanematekodus oli palju trofeesid[4].

Talvesõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Talvesõjas osales snaiprina. Snaiperite poolt tapetute üle peeti täpset arvestust. Lisaks 505-le snaiperrelvaga tapetule on Simo Häyha nimel veel üle 200 tapetu Suomi KP/-31 püstolkuulipildujaga.[2] Eriti tähelepanuväärne on, et kõik need saavutused on tehtud vähem kui saja päevaga perioodil, kui päevas on valgust ainult mõned tunnid.[5][6][7]

Simo Häyha kasutatud snaiperirelv oli Soome variant M/28 "Pystykorva" ehk "Spitz", vene Mosin-Nagant vintpüssist, mis 1.6 meetri pikkusena oli üsna lühike. Ta eelistas tavalist sihikut optilisele kuna see võimaldas pead tõstmata sihtida (optilise sihikuga tuleb pea palju kõrgemale tõsta) ja kuna optiline sihik vahel läigatab päikese käes ning reedab snaiperi asukoha. Lisaks on optiline sihik kerge jäätuma (tegevus toimus -20 – -40 kraadi juures ning ainuüksi hingamine vales suunas oleks optikale saatuslik).

Muudest tema poolt kasutatud taktikatest on viidatud lume suus hoidmisele, et hingeauru ei tekiks ning lume kokkusurumist püssi ümber, et lasu heli lööklaine ei tekitaks lenduvat pilve, mis asukoha reedab.

Simo Häyha vastu püüti korduvalt midagi ette võtta Vene poolel. Edu saavutati 6. märtsil 1940, kui kuul läbis ta lõualuu ning väljus teiselt poolt. Sõdur, kes ta lahinguväljalt ära tõi ütles, et "pool pead oli kadunud". Ta tuli teadvusele alles 13. märtsil, mil sõlmiti Talvesõja lõpetanud Moskva rahuleping.

Hilisem elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Simo Häyhä 1940. aastal. Tema nägu on deformeerunud sama aasta 6. märtsil saadud kuulitabamusest.

Saadud tabamus võttis palju aega paranemiseks kuna lõualuu oli puru ja vasak põsk minema rebitud. Kuid ta paranes ning oli peale Teist maailmasõda aktiivne jahimees ja käis jahil ka koos Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneniga.

Ajakirjanduses küsiti hiljem Simo Häyhalt, kas tal sedavõrd paljude inimeste tapmise pärast süümepiinasid ei ole, mispeale Simo Häyha ütles: "Tegin seda mida mul kästi teha ning tegin nii hästi kui oskasin."[8]

Simo Häyha veetis oma viimased eluaastad vanadekodus ning suri 96-aastasena loomulikku surma.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rayment, Sean (30 April 2006). "The long view", The Daily Telegraph (London). Vaadatud 30 March 2009. 
  2. 2,0 2,1 "Sotasankarit-äänestyksen voitti tarkka-ampuja Simo Häyhä" (Finnish keeles). MTV3. Vaadatud 30 March 2009.
  3. Snipers
  4. Gilbert, Adrian (1996). Sniper: The Skills, the Weapons, and the Experiences. St. Martin's Press, 88. ISBN 0312957661. 
  5. Finland at War 1939-45, pp. 44-45. Brent Snodgrass, Raffaele Ruggeri. Osprey Publishing. ISBN 9781841769691 (2006)
  6. Out of Nowhere: A History of the Military Sniper, p. 167. Martin Pegler. Osprey Publishing. ISBN 9781846031403 (2006)
  7. Sniping: An Illustrated History, pp. 117-118. Pat Farey, Mark Spicer. MBI Publishing Company. ISBN 9780760337172 (2009)
  8. Helsingin Reservin Sanomat 2006.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]