Silvia Rannamaa

Silvia Rannamaa (kuni 1940 Sylvia Hypponen; siis S. Kulgevee 3. märts 1918 Tallinn – 19. aprill 2007 Tallinn) oli eesti kirjanik, kes sai tuntuks noortejutustustega "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963).

Elulugu

Ta sündis Tallinnas soomlase ja eestlanna tütrena. Keskhariduse omandas ta Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis. Aastatel 1943–1944 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.

Silvia Rannamaa esimene abikaasa oli Nikolai Kulgevee ja teine abikaasa oli Harald Suislepp.

Looming

Tema silmapaistvaimad teosed on noorsoojutustused "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963). Neid on tõlgitud vene, läti, leedu, slovaki, tšehhi, armeenia ja gruusia keelde. Jutustuse "Kasuema" ainetel valmis 1985. aastal mängufilm "Naerata ometi".

Hiljem on Silvia Rannamaa avaldanud lüürilise muinasjutukogu "Nösperi Nönni Natuke" (1977) ning lühijuttude kogumikud "Kui lapsed mõtlema hakkavad" (1971) ja "Väikese käpa jälg" (1985). Lisaks on ta kirjutanud ka näidendeid, novelle ja luuletusi; tuntuim luulekogu on 2005. aastal ilmunud "Sinule, ema!".

Tagasivaate oma elule ja ühiskonnale, kus ta elas, tegi Silvia Rannamaa kahes mälestusteraamatus: 1990. aastal ilmunud teoses "Maast madalast" ja 1998. aastal ilmunud raamatus "Ja vaimuvara ka".

Tunnustus

• 2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk

Välislingid

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Haudi