Sillus (arvutustehnika)

Allikas: Vikipeedia
Valik silluseid

Sillus[1] (inglise keeles jumper) ka šunt on elektroonikas, eriti arvutitehnikas kasutatav ühendusdetail. Silluseid kasutatakse trükkplaadil seadme häälestamiseks või konfigureerimiseks lülititi asemel.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sillused on väikesed ühendusklemmid, mis on ühendatavad pistikute kontaktide paaridele arvutiriistvaral, et muuta einevaid seadeid. Üldiselt on sillus lühise kõrvaldamiseks isoleeritud, parema juhtivuse tagamiseks enamasti kullatud metallitükk, mille mõõtmed on tavaliselt 1 mm x 3 mm. Seega on sillused üleminekud, mida kasutatakse ajutiste elektriliste ühenduste loomisel. Silluste puudumisel ei tohiks ühendada pistikute kontakte juhtmega, kuna selline tegevus võib põhjustada lühise ja seadme hävitada.

Silluseid kasutatakse enim IDE (inglise keeles Integrated Drive Electronics) ehk ATA (inglise keeles Advanced Technology Attachment) ketaste ülema (inglise keeles master) ja alama (inglise keeles slave) õiguste seadmisel. Silluste vale seadistamine takistab arvuti alglaadimist ja programmide tööd. Kui sillused on valesti paigutatud, ei ole süsteemis teada, millisel kettal on programmid, andmed või isegi operatsioonisüsteem. Silluste paigutus määrab ära kuidas seadet süsteemis ära tuntakse ning kuidas sellele ligi pääsetakse. Vahel kasutatakse silluseid ka, et seadistada arvuti emaplaati või muu riistvara konfigureerimiseks. Üldiselt erineb riistvara tootjate silluste ühendusklemmide kombinatsioon mitmete seadete realiseerimisel. Seega silluste paigaldamine arvutile varieerub sõltuvalt kasutatavast riistvarast. Uuemad Plug and Play toega seaded ei vaja silluste manuaalset seadistust. Üldiselt on eesmärgiks eemaldada sillused täielikult riistvaralt. Silluseid asendab automaatkonfiguratsioon või tarkvara kontrollitud keskkond. Seadeid saab hoida NVRAM (inglise keeles Non Volatile Random Access Memory) tüüpi mälus, mis on arvuti mälu kiip, milles informatsioon ei kao elektri kadumisel.

Sillustetta riistvara on üldiselt kiire ja seda on võimalik lühikese ajavahemiku vältel töökorda seada. Ka nõuab selline riistvara väheseid tehnilisi teadmisi ja ei vaja ligipääsu seadme vooluringile. Teisest küljest, silluseid kasutav riistvara tavaliselt ei seadistata valesti (üldiselt tehnilisi teadmisi mitte omavad isikud on tõenäoliselt valmis eksperimenteerima seadetega klaviatuuri vahendusel kui muutma füüsiliselt riistvara seadeid). Püsivara (inglise keeles firmware) seaded võivad kergesti kaduda või korrumpeeruda hoolimatu kasutaja, viiruse või elektri kõikumise tõttu, ainus viis muuta õiget silluste paigutust on arvutikorpus lahti keerata ja sillus eemaldada.

Sillused kõvakettal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silluseid on pikka aega kasutatud kõvaketastel, et lubada kettakontrolleril (ketta juhtseade[1] (kiip või trükkmoodul)) saata paigutuse informatsiooni arvuti emaplaadile. IDE (ATA) kõvaketastel on sillused, mis määratlevad ketta ülemana, alamana, monopolina (inglise keeles single), kaabel valikulisena (inglise keeles cable select) või kiip valikulisena (inglise keeles chip select). Veel võimaldavad sillused piirata kõvaketta andmemahtu ühildumaks vanema baasvahetussüsteemi (inglise keeles basic[1] input/output system) versioonidega. Kui sillus ei ole kettale õigesti paigaldatud, eksisteerib võimalus, et arvuti süsteemis ei tunta ketast ära.

SATA (inglise keeles Serial Advanced Technology Attachment) ketastel puudub kogu ülema/alama seadistus kuna süsteem tunneb iga ketast justkui oleks see ühendatud eraldi pistikupessa (inglise keeles port). SATA ketastel kasutatakse silluseid, et anda süsteemile signaal kas ketas töötab tavaolukorras (sillus ühendatud (inglise keeles jumper on)) või töötab ketas piiratud kiirusega, tavaliselt 1,5 Gbps (gigabitti sekundis, miljard bitti[1]) kiirusega (sillus ühendamata (inglise keeles jumper off)).

SCSI (inglise keeles Small Computer System Interface) kõvaketastel kasutatakse silluseid määramaks SCSI ID, pöörlemisviivitust (inglise keeles spin delay), vaheldus pöörlemist (inglise keeles stagger spin) ja teisi seadeid, mis on sõltuvad seadme tootjast.

Sillused IDE/ATA ketastel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga IDE/ATA kanal suudab hallata kuni kahte ketast. Iga IDE/ATA seade sisaldab eraldi integreeritud kontrollereid ja sellest tulenevalt, et säilitada kanalis korda, on vaja viisi kahe seadme eristamiseks. See saavutatakse andes igale seadmele tähise: ülem või alam, ja seades kontrolleri adresseerima käske ja andmeid, kas ühele või teisele. Käsu sihtmärgiks olev ketas vastab ja teine ketas ignoreerib käsku, jäädes vaikseks. Hoolimata hierarhilistest nimedest "ülem" ja "alam", ei ole ülemal kettal eriõigusi võrreldes alamaga - nad on peaaegu igas küljes võrdsed. Alamaks määratud ketas ei sõltu tegevusel ülemaks määratud kettast, hoolimata nimedest (standardites tähistatakse ülem tavaliselt "drive 0" ja alam "drive 1"). Ainus praktiline erinevus seisneb selles, et arvuti süsteemis arvestatakse ülemaks määratud ketast "esimeseks" ja alamat "teiseks". Selle näiteks on DOS/Windows keskkond, milles määratakse ketaste tähiseid ülem kettale enne alam ketast. Kui eksisteerib ülem ja alam primaarses IDE kanalis ja mõlemal on ainult üks primaarne partitsioon, tähistatakse ülem ketas C: ja alam ketas D: tähisega. See tähendab, et ülem ketas (primaarses kanalis (inglise keeles primary channel)) on alglaetav mitte alam ketas. Kasutades kanalis kahte ketast on oluline, et sillused oleks õigesti paigutatud. Mõlemad ketta ülemaks või alamaks seadmine põhjustab tõenäoliselt tõrkeid süsteemi töös. Konfiguratsiooni mõttes ei ole määrav millist ühendust standardsel IDE kaablil kasutatakse standard IDE loomisel, sest sillused määravad ülema ja alama jaotuse mitte kaabel. See aga ei kehti kaabel valikulise lahenduse korral.

Ketaste ühilduvusprobleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii kaua kuni üks ketastest on silluse vahendusel ülemaks ja teine alamaks seadistatud peaks mistahes kaks IDE/ATA/ATAPI seadet üksikus kanalis hästi koos töötama. Kahjuks mõned vanemad kõvakettad ei tööta koos hästi kui nad on kanalil mõne teise tootja kettaga. Selle üks põhjustest on Drive Active /Signal Present (/DASP) signaal. See on IDE omadustest tulenev signaal, mis on aktiivne ühendusel #39, mida kasutatakse kaheks otstarbeks: näitamaks, et ketas on aktiivne (operatsiooni kestel) ja osutamaks, et alam ketas eksisteerib (käivitusel). Mõned varasemad kettad ei halda seda signaali korrektselt, mis tuleneb ATA standardi halvast kinnipidamisest. Kui vanem alam ketas ei tööta uuema ülem kettaga, peaks vaatama kas ülem kettal on "SP" (Slave Present) silluse valik ning kui see on olemas, peaks selle lubama. Selle tulemusena tuvastatakse ka alam ketas.

Ketaste ühilduvusprobleemid võivad olla keerukad, mille ainus lahendus tavaliselt on ketaste paigutamine eraldi kanalitesse. Vahel tootemark X ei tööta alamana kui tootemark Y on ülem, aga X töötab ülemana kui Y on alam. Siiski uusimate kõvaketastega peaks need probleemid olema kõrvaldatud.

Kui kasutada ainult ühte ketast kanalil, peaks olema teadlik välja kujunenud tõdededest. Mõned kõvakettad võimaldavad silluste seadistust vaid ülemaks või alamaks, seega kui ketast kasutatakse kanalil üksikuna peaks see olema seadistatud ülemaks. Üksik seade IDE kanalis ei peaks "standardi järgi" olema sillusega alamaks seatud. Tegelikkuses see siiski töötab, olgugi, et selline seade on vormiliselt illegaalne. Paljud ATAPI (inglise keeles Advanced[1] Technology Attachment Packet Interface, AT-siini manuse paketiliides, EIDE-liidese osa, lisab käsud laserkettadraivi ja magnetlindi juhtimiseks-EIDE) seadmed on vaikimisi alamaks sillustatud kuna nad on sageli muudetud kõvaketta alamaks primaarses IDE kanalis, kokkuvõttes säästetakse paigaldustöö aega. Siiski, jõudluse põhjustel paigutatakse nad sekundaarsesse kanalisse ja sageli süsteemi koostajad ei vaevu silluseid muutma. Selline seade töötab, aga ei ole soovitatav kuna on segadust tekitav leida alam seadet ilma ülemata. Jõudluse mõttes on mõtekas hoiduda kiiremate ja aeglasemate seadmete paigutamisest samasse kanalisse. Kui jagada kanalit kõvaketta ja ATAPI seadme vahel on üldiselt mõtekas seada kõvaketas ülemaks. Vahel tekib probleeme kui optiline ketas on kõvaketta ülem, see töötab aga on mitte standardne ja kuna sellisel tegevusel ei ole eeliseid, oleks parem paigutust vältida.

Sillused emaplaadil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnel emaplaadil on kasutusel sillused, et määrata protsessori ja siini kiirus. Sillused võimaldavad ka tühistada CMOS (inglise keeles Complementary metal–oxide–semiconductor) seadistuse. Silluste abil saab määrata ka protsessori tööpinge, sekundaarse vahemälu ja lubada baasvahetussüsteemi välkkirjutamine (inglise keeles BIOS flash). Kuna silluste arv ja funktsioon erineb emaplaadi mudelite ja tootjate lõikes, ei ole olemas ühtseid seadistusi. Seega peaks enne tegutsemist järgima toote juhendit. Sageli on silluste konfiguratsioon ka emaplaadile prinditud.

Protsessori kiirus, siini kiirus, koefitsient[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga 486 klassi emaplaat (välja arvatud sillusteta plaadid) või uuem võimaldab protsessori kiirust eraldi reguleerida. Üldiselt eksisteerib kaks põhilist viisi kiiruse muutmiseks. Mõned emaplaadid toetavad mitmeid erinevaid kiiruseid ja sisaldavad ka diagrammi silluste paiknemiseks, et kiirus saavutada. Mõned plaadid vajavad kahte eraldi sillust: üks kontrollib mälu siini kiirust ja teine määrab protsessori "koefitsiendi" (kui mitu mälu siini kiirust protsessor "töötab").

BIOS välkkirjutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmetel plaatidel on vajalik seada sillus erilisse positsiooni, et lubada BIOS välkkirjutamise teel uuendada. Sillus on tavaliselt olekus "normaalne" välja arvatud BIOS uuenduse töös.

CMOS tühistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks tuntumaid arvuti probleeme on "BIOS seadistuste parooli kadumine", mis piirab kasutaja ligipääsu BIOS programmile. Arvutitele on sisse ehitatud võimekus probleemi lahendamiseks: ajutiselt paigaldatakse sillus ja siis see eemaldatakse (selline tegevus katkestab CMOS mälu ühenduse patareiga, seega toimub tühjakslaadumine mälu on tühistatud). Ka see sillus on tavaolukorras "normaalses" olekus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Vello Hanson, Arvi Tavast, Arvutikasutaja sõnastik. Inglise-eesti. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2001. lk. 147, 81, 27, 116, 19

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]