Silenastik

Emane silenastik

Silenastik (Coronella austriaca) on nastiklaste sugukonda kuuluv madu, perekonda esindab vaid kaks liiki.

Silenastik ei ole inimesele ohtlik, kuid tema sülg avaldab sisalikulistele mürgist toimet.

Kehamõõtmed

Silenastik on nastikust väiksem ja jässakam ehk siis lühema sabaga, pikkus kuni 65 cm, pea lamenenud ja kaelast nõrgemalt piiritletud.

Välimus

Piki selga kulgeb 2-4 rida üksteisega peaaegu liituvaid tumedaid tähne, mis teevad ta väliselt sarnaseks rästikuga. Kaelal paikneb kaks mustpruuni vööti, mis kuklal liituvad. Selja värvus varieerub hallist ja kollakaspruunist kuni vaskpunaseni, mis on eriti iseloomulik isastele. Ka keha alapoolel lisandub sinakashallikale roosasid ja punakaid toone ning iseloomulikud on tumedamad laialivalguvad laigud ja täpid.

Levik Eestis ja maailmas

Kuigi ametlikku kinnitust pole, võib Eestis Pärnumaa luidetel elada ka silenastik, keda on kohatud Soomes Ahvenamaal ja Lätis Liivi lahte ümbritsevatel luitestikel. Tegemist võib olla uue liigiga Eesti loomariigis. Tema peamine levila jääb Kesk-Euroopasse ja Lõuna-Venemaale, esineb ka Lõuna-Rootsis.

Elupaik ja -viis

Nastikuga võrreldes asustab silenastik kuivemaid künklikke maastikke, eelistades põõsastikke ja metsaservi, kuid elab ka aasadel ja isegi stepis. Mägedes tõuseb kuni 3000 m kõrguseni, eelistades päikesepoolseid nõlvu. Erinevalt nastikust läheb väga vastumeelselt vette ja väldib niiskeid alasid.

Toitumine

Silenastik sööb peamiselt sisalikke, vähemal määral pisiimetajaid ja nende poegi, konni, teisi madusid, linnupoegi, mune ja putukaid. Täiskasvanud saakloomad surmab kägistades, väiksemad aga neelab elusalt, haarates alati peast.

Sigimine

Kuulub munaspoegivate (ovipaarsete) madude hulka, kusjuures järglased kooruvad munemise momendil. Korraga sünnib 2-15 poega pikkusega kuni 15 cm, tavaliselt ilmuvad noored suve lõpul.

Vaenlased

Paljudes paikkondades peetakse neid süütuid madusid ekslikult mürgisteks ning hävitatakse õigustamatult. Selle asemel, et põgeneda, rullib silenastik end rünnaku korral tihedaks keraks, milles pea jääb peitu. Puudutusele reageerib nagu siil veelgi rohkem kokkutõmbumisega, kuid võib kallaletungijat ka raevukalt hammustada. Inimesele ohtlik see siiski pole.