Signaali-müra suhe

Allikas: Vikipeedia
Puhas siinussignaal (pinge ajaline muutumine)

Signaali-müra suhe ehk signaali ja müra suhe (lühend SNR ingl k sõnadest Signal to Noise Ratio, ka S/N) väljendub kasuliku signaali võimsuse ja sellele lisandunud müra võimsuse suhtena:

Siinussignaal koos liitunud mürasignaaliga
\mathrm{SNR} = \frac{P_{\text{signaal}}}{P_{\text{müra}}}.

Enamasti väljendatakse seda võimsuste suhet detsibellides:

\mathrm{SNR} = 10 \;\log \left (\frac{P_\text{signaal}}{P_\text{müra}} \right ) \text{dB}.

Elektriahela osas, kus takistus kasulikule signaalile ja mürasignaalile on ühesuurune, saab võimsuste suhte asendada pingete suhtega (vastavalt seosele P = U2/R):

\mathrm{SNR} = 10 \;\log \left( \frac{P_\text{signaal}}{P_\text{müra}} \right) \text{dB} = 20\;\log \left (\frac{U_\text{signaal}}{U_\text{müra}} \right)\text{dB}.

Helisignaali puhul avaldub müra tavaliselt kahina kujul. Mida parem on signaali-müra suhe, seda väiksem on selle häiriv toime. Näiteks telefoni helis peab S/N-suhe olema vähemalt 12 dB, heas heliedastuses vähemalt 60 dB.

Digitaalsignaali edastamisel kasvab koos SNRi halvenemisega bitiveategur, s.o vigaste bittide arv (näiteks kasuliku signaali miljoni biti kohta).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]