Sighișoara

Allikas: Vikipeedia
Sighișoara

rumeenia Sighișoara
saksa Schäßburg
ungari Segesvár

Sighișoara vapp
Sighişoara vapp
Elanikke: 32 287 (2002)

Koordinaadid: 46° 13′ N, 24° 47′ E46.21666666666724.783333333333koordinaadid: 46° 13′ N, 24° 47′ E
Sighisoara in Romania.png

Sighișoara (saksa Schäßburg, ungari Segesvár, ladina Castrum Sex) on linn Rumeenias Mureși maakonnas.

2002. aastal oli seal 32 287 elanikku.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sighișoara asub Transilvaania regioonis ning asula loodi tõenäoliselt 12. sajandi lõpus, kui Ungari kuningas kutsus saksa kaupmehi ja käsitöölisi Transilvaaniasse. 1280. aastal on asulat mainitud ladinakeelse nimekujuga Castrum Sex, 1298. aastal esineb ka saksakeelne nimekuju. 1337. aastal sai sellest Ungari kuningate üks residentse Transilvaanias ja 1367. aastal anti sellele ka linnaõigused. Sighișoara oli üks Transilvaania seitsmest kindlustatud linnast, millest tulenes ka regiooni saksakeelne nimetus (Siebenbürgen - seitse linnust). Keskajal oligi ta Transilvaania olulisimaid keskusi, kuhu saabus käsitöölisi kõikjalt Saksa-Rooma riigist. Seal elas mõnda aega eksiilis ka Valahhia vürst Vlad II Dracul, kes müntis seal oma raha, millel esineb esmakordselt ka linna rumeeniakeelne nimekuju Sighișoara. Linnas sündis ka tema poeg ja hilisem kurikuulus Valahhia vürst Vlad III ehk Dracula.

17. ja 18. sajandil kannatas linn tihti sõdade ja tulekahjude käes, sest piirkonnas käis võimuvõitlus Habsburgide, kohalike valitsejate ning türklaste vahel. Sighișoara lähedal toimus 1849. aastal ka Segesvári lahing, kus ungari rahvuslased said Vene vägedelt lüüa. Selles lahingus langes ilmselt ka Ungari poeet Sándor Petőfi, kellele on linna lähedale rajatud ausammas.

1918. aastal läks Sighișoara, nagu ka kogu ülejäänud Transilvaania, Austria-Ungari käest Rumeeniale.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Künka otsas olev Transilvaania sakslaste katoliku kirik

Ajalooliselt oli Sighișoara Transilvaania sakslaste ehk sakside linn, samuti elas seal palju ungarlasi. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel jagunes rahvastik aga järgmiselt:

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Sighișoara kellatornile

Sighișoara peamiseks vaatamisväärsuseks on tema hästi säilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Linna keskel asuvad ka õigeusu, protestandi ja katoliku surnuaiad ning mitu keskaegset kirikut, millest silmapaistvamaks peetakse künka tipus asuvat. Tsitadellis asub ka maja, kus väidetavalt sündis Dracula. Just Dracula ongi linna peamiseks turismiatraktsiooniks: seal on temanimeline restoran, turismipood ja talle on püstitatud ka ausammas. Linnas toimuvad ka keskaja festivalid.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]