Sighișoara

Allikas: Vikipeedia
Sighișoara

[ sigišoara ]
rumeenia Sighișoara
saksa Schäßburg
ungari Segesvár
ladina Castrum Sex

Elanikke 23 927 (1.12.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 46° 13′ N, 24° 47′ E
Sighișoara (Rumeenia)
Sighișoara

Sighișoara (saksa Schäßburg, ungari Segesvár, ladina Castrum Sex) on linn Rumeenias Mureși maakonnas.

2002. aastal oli seal 32 287 elanikku.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitadelli viiv tänav

12. sajandil kutsus Ungari kuningas saksa meistrid ja kauplejad, tuntud ka kui Transilvaania Saksid, asustama ja kaitsma oma maade piire. Kroonik Krauss räägib Sakste asulatest tänapäeva Sighișoaras aastast 1191. 1280. aastast pärit dokument räägib roomlaste kindluse Castrum Sex asukohale ehitatud linnast. 1337 aastaks sai Sighișoarast kuninglik keskus, kuningad andsidki asulale linna staatuse aastal 1367, nimega Civitas de Segusvar.

Paiknedes Kesk-Euroopa äärealadel, oli linnal sajandeid oluline strateegiline ja kaubanduslik roll. Sighișoarast sai Transilvaania üks olulisimaid linnu, mida külastasid käsitöölised tervest Saksa-Rooma riigist. Saksa käsitöölised ja meistrid valitsesid sealset majandust, samuti linna hooneid ja neid kaitsvaid kindlustusi. 16. ja 17. sajandil oli Sighișoaras ligikaudu 15 gildi ja 20 käsitööharu. Linnas paiknes Vlad II "Teivastaja" Dracula isa Vlad Draculi vermimiskoda, kes elas linnas eksiilis (harilikult oli vermimine Ungari kuningate monopol). Samuti väljastas Vlad Dracul esimese dokumendi, milles oli kirjas linna rumeeniakeelne nimi, Sighișoara. Esmakordselt kasutati rumeeniakeelset nime aastal 1435 ja see tuleneb ungarikeelsest Segesvár '​ist, kus vár tähendab kindlust.

Sighișoara tänavad 20. sajandil

Aastal 1631 valiti George I Rákóczi Transilvaania printsiks ja Ungari kuningaks. 17. ja 18. sajandi jooksul kannatas Sighișoara mitmete sõjaliste okupatsioonide, tulekahjude ning põudade all. Transilvaania ajaloo 17. sajandit puudutava info üks olulisimaid allikaid on Georg Krausi arhiivid, kes oli linna notar.

Lähedalasuval Albesti lagendikul toimus 31. juulil 1849 Segesvári lahing, kus Ungari revolutsiooniarmee, eesotsas Józef Bemiga, sai lüüa Vene armeelt, keda juhtis Luders. 1852 rajati sinna vene kindral Skariatini, kes lahingu käigus hukkus, auks momument. Samuti rajati 1897. aastal sinna momument Ungari poeedi Sándor Petőfi auks, kes ka väidetavalt lahingus tapeti. Pärast I maailmasõda liikus Sighișoara koos Transilvaaniaga Austria-Ungari alluvusest Rumeenia kuningriigile.

Kesk-Sighișoara on suurepäraselt säilinud näide väikesest keskaegsest kindluslinnast. Tegu on UNESCO maailmapärandi linnaga. Iga aasta juulis toimub vanas tsitadellis keskajatemaatiline festival.

Sighișoarat peetakse Euroopa üheks kauneimaks ja paremini säilinud keskaja-arhitektuuriga tsitadelliks. Ida-Euroopas on Sighișoara üks vähestest asustatud kindluslinnadest. Linn koosneb kahest osast: keskaegsest künkatipule ehitatud kindlustusest, mida tuntakse tsitadellina ("Citatel"), ning Târnava Mare jõe orgu rajatud linnast.

Hooned Sighișoara tsitadellis näitavad käsitööliste linna põhiomadusi. Kuigi seal on ka maju, mis kuulusid kunagistele aadlikele, näiteks Veneetsia Maja ja Sarvedega Maja.

Aastatel 2001-2003 kaaluti Sighișoara lähedusse Breite looduskaitsealale Dracula teemapargi rajamist, kuid kohalike ja rahvusvahelise meedia ning poliitiliselt mõjuvõimsate inimeste vastuseis oli liiga tugev, sest park poleks kandnud keskaja-temaatikat ning oleks looduskaitseala hävitanud.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Sighișoara on tänu oma hästi säilinud vanalinnale turistide seas populaarne sihtkoht, tegu on ka UNESCO maailmapärandi linnaga. Tsitadelli põhilised vaatamisväärsused on tornid.

Kõige kauem säilinud maja on 17. sajandil ehitatud Hirvesoku Maja.

Tornid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Sighișoarale
Suurenda
Vaade Sighișoarale

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Künka otsas olev Transilvaania sakslaste katoliku kirik

Ajalooliselt oli Sighișoara Transilvaania sakslaste ehk sakside linn, samuti elas seal palju ungarlasi. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel jagunes rahvastik aga järgmiselt:

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Tunnitornile

Sighișoara peamiseks vaatamisväärsuseks on hästisäilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Linna keskel asuvad ka õigeusu, protestandi ja katoliku surnuaiad ning mitu keskaegset kirikut, millest silmapaistvamaks peetakse künka tipus asuvat. Tsitadellis asub ka maja, kus väidetavalt sündis Dracula. Just Dracula ongi linna peamiseks turismiatraktsiooniks: seal on temanimeline restoran, turismipood ja talle püstitatud mälestussammas. Linnas toimuvad ka keskaja festivalid.

Maailmapärandi objekt[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sighișoara ajalooline kesklinn

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]