Short 184

Allikas: Vikipeedia
Short 184 1915. aastal.

Short 184 oli Esimese maailmasõja suurimas merelahingus olulist rolli täitnud vesilennuk ja Esimese maailmasõja järel üks levinumaid vesilennukeid maailmas.

Eestis lendasid Short 184 lennukid aastatel 1919–1933. Kaheksa seda tüüpi lennukit oli kasutusel lennuväes ning need asusid Lennusadamas vesilennukite angaarides.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Esmalend: 1915
  • Valmistaja: Suurbritannia
  • Pikkus: 12,38 m
  • Tiivaulatus: 19,36 m
  • Tiiva pindala: 63,9 m²
  • Tühimass: 1680 kg
  • Jõuallikas: Sunbeam Maori III, 260 hj
  • Kiirus: 142 km/h
  • Meeskond : 2
  • Relvastus: 1 x 7,7 mm kuulipilduja Lewis, kuni 4 x 45 kg pommi

Short 184 esimesed lennud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma esimene lennukiehitusfirma Short Brothers konstrueeris I maailmsõja ajal Briti Kuningliku mereväe tellimusel vesilennuki Short 184. Esmalend toimus 1915. aasta aprillis. Kuu hiljem saadeti prototüüp ja esimene seeriamasin laeva pardal Vahemerele. Augustis sooritas Short 184 ajaloo esimese eduka õhutorpeedorünnaku Türgi kaubalaevale.

Mudelit 184 kasutati laialdaselt allveelaevavastase patrull-lennukina, pommitajana ja luureks nii Vahemerel kui ka Briti saarte ümbruses. Ühtekokku valmis erinevates tehastes üle 900 lennuki.

Short 184 Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti lennuvägi opereeris aastatel 1919–1933 kaheksa Short 184 vesilennukiga. Lahinglendudes need lennukid siiski ei osalenud. Põhilise rakenduse leidsid need õppetreeninglennukitena, kuid need vedasid ka Tallinna ja Helsingi vahel posti. Vesilennukid baseerusid Lennusadama vesilennukite angaarides.

Short 184 koopia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Short 184 vesilennukeid ehitati kogu maailmas kokku 936. Tervikuna ei ole, aga säilinud ühtegi. Inglismaal Fleet Air Arm muuseumis eksponeeritakse üht osaliselt säilinud Short 184 vrakki.

Lennusadama ekspositsiooni jaoks alustati 2010. aasta kevadel maailmas ainsa täismõõtmetes Short 184 valmistamist. Jooniste ja piltide alusel valminud lennuki ehitajaks oli Nurmsi Lennuklubi Türil. Lennuki koopia valmis suures osas Kalju Käi ja Urmas Haugi töö tulemusel. Short 184 ehitamine oli selle valmistajatele suur katsumus, kuna puudusid täpsed joonised kõikidest detailidest ja paljuski tuli toetuda fotodele. Kõige keerulisemaks ülesandeks kujunes kere ja tiibade katmine spetsiaalse riidega. 2012. aasta märtsis tõsteti lennuk pärast lõplikku kokkupanemist lae alla – muuseumi õhutasapinda.[1][2][3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Hukkunud lennuhuvilisel jäi pooleli elu suurim töö" Delfi, 12. juuli 2010
  2. Bianca Mikovitš: "Türil sai valmis ainulaadne lennukikoopia" Maaleht, 29. oktoober 2011
  3. Urmas Tooming: "Vesilennuki ehitaja hoiab hinge kinni" Tallinna Postimees, 2. märts 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]