Shefqet Verlaci

Allikas: Vikipeedia
Shefqet Verlaci

Shefqet (Shevket, Sefket) Bej Verlaci (Vërlaci, Verlaçi, Verlaxhi, Velaxhi; 15. september 1877 Elbasan21. juuli 1946 Zürich) oli Albaania peaminister 5. märtsist (või veebruarist või märtsist) 10. juunini (või 2. juunini) 1924 ja Itaalia okupatsiooni ajal 12. aprillist (või 11. aprillist) 1939 3. detsembrini (või 4. detsembrini või 10. novembrini) 1941.

1922 oli Verlaci Albaania suurim maaomanik. Joseph Roth kirjutab, et talle kuulus enamik Elbasani maju. Tema ümber koondus Eduerakond, suurim konservatiivne partei, mis vastustas kindlalt igasugust maareformi, mis annaks talupoegadele maad. Parteisse kuulus Põhja-Albaania hõimujuhte ja väljapaistvaid moslemitest maaomanikke.

1922. aasta lõpupoole kihlus Ahmed Zogu Verlaci tütrega, kindlustades sellega endale Verlaci toetuse ja peaministrikoha.

1924. aastal oli Zogu sunnitud finantsskandaali ja atentaadi tagajärjel haavata saamise tõttu loovutama peaministrikoha Verlacile. Verlaci jäi valitsuse etteotsa juunikuuni ning põgenes seejärel Itaaliasse. Järgnenud Fan Noli režiimi ajal mõistis eritribunal Verlaci tagaselja surma koos kogu varanduse konfiskeerimisega.

Kui Zogu sai 1928 kuningaks, tühistas ta kohe kihluse Verlaci tütrega. See tegi Verlacist kuninga verivaenlase.

12. aprillil (või 11. aprillil) 1939 sai Verlacist Itaalia okupatsiooni all moodustatud valitsuse peaminister. Kuni 16. aprillini oli ta riigipea kohusetäitja.

Verlaci toetas albaanlastega asustatud Jugoslaavia ja Kreeka territooriumide liitmist Albaaniaga.

28. novembril 1939 toimus Tiranas esimene fašismivastane tänavameeleavaldus, mida toetas tööstus- ja transporditööliste streik. Nõuti itaallaste lahkumist ja valitsuse tagasiastumist.

Verlaci suri 1946 Zürichis ja maeti Rooma protestantlikule kalmistule.