Shaniwar Wada

Shaniwar Wada värav

Shaniwarwada (Śanivāravāḍā) on ajalooline linnus Indias Maharashtras Pune linnas. Linnus on ehitatud aastal 1732 ning oli Peshwase Maratha impeeriumi võimu all kuni 1818. aastani, mil Peshwa kaotas võimu Briti Ida-India Kompaniile pärast kolmandat Anglo-Maratha sõda. Pärast Maratha impeeriumi tõusu 18. sajandil sai palee India poliitikakeskuseks.

1828. aastal sai kindlus suurel määral kahjustada tulekahju tagajärjel, kuid tulekahju põhjust ei ole teada. Nüüd on sellest saanud turismipiirkond allesjäänud varemete tõttu.

Ajalugu

Sharniwar Wada oli algselt Maratha impeeriumis seitsmekorruseline kõige olulisem ehitis. Algse plaani järgi pidi ehitis olema tehtud täielikult kivist, kuid pärast esimese korruse ehitust esitas Satara rahvas kaebuse kuningas Shahule. Rahva sõnul pidi kivist monument olema kuningas Shahu, mitte Peshwase ehitatud. Sellest tulenevalt kirjutati Peshwasele ametlik kiri, milles teatati, et ehitis peab olema tehtud telliskivist. Wada oli sel ajal täiuslik, kuid seda rünnati 90 aastat hiljem Briti suurtükiväe poolt. Kõik 6 korrust varisesid kokku ning alles jäi ainult kivist ehitatud esimene korrus, mis oli rünnaku vastu immuunne. Seega ainult kivist varemed Shaniwar Wadas meenutavad vanu osi Pune’i linnast ning on isegi tänapäeval nähtavad.

1758. aastal elas kindluses umbes tuhat inimest. Aastal 1773 mõrvasid valvurid Narayan Rao, kes oli 5. Peshwase valitseja, tema onu ja tädi käsul. Populaarne kuulujutt räägib, et Narayan Rao vaim karjub siiani appi täiskuu ajal. Sealsed töötajad on kuulnud appikarjeid peale Narayanrao surma ’’Kaka mala wachawa’’ (Päästa mind, onu). 27 veebruaril 1828 aastal algas suur tulekahju palee kompleksis, mis kestis 7 päeva. Ainult varemed jäid ehitisest alles.

Shaniwarwada teke

Shaniwar Wada vaade aiale

Chattrapati Shahu peaminister Peshwa Baji Rao I, tegi piduliku rajamise oma residentsile laupäeval, 10. jaanuaril 1730 aastal. Elupaik sai nimeks Shaniwarwada Marathi sõnade järgi, milleks olid Shaniwar (laupäev) ja Wada (peamine termin residentside kompleksi kohta). Tiikpuu oli sisse toodud Junnari džunglist, kivi oli toodud lähedusest Chinchwadist ja Laim oli toodud Jejurist. Shaniwarwada sai lõplikult valmis 1732. Hiljem tegi Peshwas veel mitmeid täiendusi, sealhulgas seinad, väravad ning mitmed muud ehitised. Praegu on kindlusel 5 väravat ja 9 torni. See on Mula-Mutha jõe ning Kasba Pethi lähistel.

Väravad

Väravaid on kokku 5:

• Dilli Darwaza, mis on kogu kompleksi peavärav ning asub põhja suunas.
• Mastani Darwaja, mis asub põhja suunas.
• Khidki Darwaja, mis asub ida suunas.
• Ganesh Darwaja, mis asub kagu suunas.
• Jambhul Darwaja ehk Narayan Darwaja, mis asub lõuna suunas.

Paleed

Palee olulised ehitised sisaldavad Thorlya Rayancha Diwankhana’t (vana ja kuninglik vastuvõtu ooteruum Baji Rao I tähendusega), Naachacha Diwankhana’t (tantsusaal) ja Juna Arsa Mahal’it (vana peeglisaal).

Kuna ehitised hävinesid 1828 aasta tulekahjus, siis on alles ainult kindluse kirjeldused elavatest piirkondadest on saadaval. Kõik ruumid ehitises omasid ukseavasid, millel olid peened käsitööna valminud nikerdused, ornamendid ja lilled. Kõrgel laes rippusid klaasist lühtrid. Põrandad olid valmistatud marmorist, mosaiigi mustriga ja Pärsia vaipadega. Seinad sisaldasid joonistusi Hindu, Ramayana ja Mahabharata stseenidest. Ehitised on väidetavalt disainitud ja konstrueeritud tuntud kunstnike poolt, näiteks Shivaram Krishna, Devaii, jt. Shaniwarwada kompleks oli 7 korrust kõrge. Kõige kõrgem korrus oli Peshwa residents, mida nimetati Meghadambari.