Severus Snape

Allikas: Vikipeedia

Severus Snape on üks peamiseid tegelasi J. K. Rowlingu romaanisarjas "Harry Potter".

prof. Severus Snape(9.jaanuar 1960 - 2. mai 1998) oli nõiajookide õpetaja(1981–1996), mustade jõudude vastase kaitse õpetaja(1996-1997) ja Sigatüüka kooli direktor (1997-1998). Snapel oli oluline roll Lord Voldemorti vastases sõjas. Snape oli segavereline võlur, kes sündis nõid Eileen Prince ja Tobias Snape perekonnas. Tema kodu asus Spinner´s Endis, mis oli lähedal Evansi perekonnale. ta kohtus Lily ja Petunia Evansiga, kui ta oli üheksane, armus Lilysse, muutudes tema lähedaseks sõbraks. aastal 1971 alustas ta õppimist Sigatüükas, kus ta sõõlati Slytherini majja. Ta sai endale vaenlased James Potteri ja Sirius Blacki. Snapel oli kirg mustade jõudude vastu juba noores eas. Pärast koolist lahkumist asus ta tööle Surmasööjana. natuke varem, kui Lily Evans tapeti Lord Voldemorti poolt, ühines Snape Fööniksi orduga ja oli topeltagent teise võlurite sõja ajal. vaatamata teiste arvamusele, usaldas Albus Dumbledore Snape põhjustel, mida nad hoidsid saladuses. alles pärast Snape surma selgus, et see oli sügav armastus Lily Evansi vastu. Suhe Dumbledore ja Snape vahel oli nii lojaalne, et Dumbledore leppis Snapega kokku, et Snape tapab ta Dumbledore taotluse korral. Snape lubas kaitsta Sigatüüka õpilasi Surmasööjate eest, kes püüdsid võtta kontrolli Võlukunsti ministeeriumis. Lord Voldemort tappis ta selle pärast, kuna arvas, et talle oli lojaalne Dumbledore võlukepp(surma vägine). Pärast tema surma, võis Harry potter tagada, et tema portree jäi Sigatüükasse, (Severus oli isegi tema noorima poja nimi).

Ametid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Snape on Sigatüüka (Hogwarts) koolis õpetaja. Esimeses kuni viiendas raamatus peab ta nõiajookide (Potions) õpetaja ametikohta ning on Slytherini majavanem. Kuuendas osas saab ta omale kauaihaldatud mustade jõudude vastase kaitse (Defence Against The Dark Arts) õpetaja koha. Seitsmendas osas saab ta Sigatüüka direktoriks.

Tegelaskuju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Snape on kogu sarja vaieldamatult kõige mitmekülgsem tegelaskuju. Snape'i on korduvalt kahtlustatud kõikvõimalikes halbades tegudes, kuid lõpuks on alati leitud, et ta on proovinud Harryt ja ta sõpru aidata. Snape on segavereline.

Õpetajana on Snape tohutult nõudlik ja õpilaste suhtes väga karm. Iseloomult on ta küllalt jõuline, kuid siiski tasakaalukas, sarnanedes klassikalise "paha tegelasega".

Snape'i truudus jäi kuni sarja viimase raamatuni saladuseks. "Harry Potter ja Surma vägised" avaldab aga, et Snape on kogu aeg olnud "läbi ja lõhki Dumbledore'i mees" ning selle põhjuseks on tema armastus Harry ema Lily Evansi vastu.Snape tõotas kaitsta väikest Harryt kuigi vihkas teda, sest ta sarnanes väga oma isaga James Potteriga,kes ta elu kooliajal põrguks tegi.

Snape'il on ka kogu sarja jooksul [tõenäoliselt tänu oma suurepärasele legilimentia (teiste mõtetesse vaatamise) oskusele] imepärane taju ära tunda halbade kavatsustega karaktereid. Tema head inimestetundmist varjutavad küll siin ja seal isiklikud üleelamised ja allasurutud viha, kuid näiteks esmakohtumisest peale näitas ta välja usaldamatust vale-Alastor Moody ja petisest Gilderoy Lockharti vastu.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severus Snape sündis 9. jaanuaril 1959 või 1960 Tobias Snape'i ja Eileen Prince'i perre. Praeguseks teadaolevatel andmetel oli tema lapsepõlv õnnetu. Peres valitsesid pidevad tülid ja kismad.

Üheteistkümneaastasena astus ta Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli ning õppis seal samas aastakäigus James Potteri, Lily Evansi, Sirius Blacki, Remus Lupini ja Peter Pettigrew'ga, kuid erinevalt neist oli tema kodumajaks Gryffindori asemel Slytherin. Juba noorena näitas ta välja suurt huvi mustade jõudude (the Dark Arts) vastu. Ta olevat juba kooli astudes teadnud rohkem nõidusi, needusi ja võlujooke kui enamik kooli lõpetajaid ning ta leiutas veel loitse ja needuseid koolis olles. Ta mõtles endale ka hüüdnime Segavereline Prints. Koolis oli ta heidikute seas. Eriti jäi ta "lihtsalt olemasolemise" pärast ette James Potterile ja Sirius Blackile. Tema eest astus kooli ajal välja Harry tulevane ema ja parim sõber Lily Evans. Tema sõpradeks olid Sirius Blacki väitel Evan Rosier, Avery, Wilkes, Rodolphus Lestrange ja Bellatrix Lestrange, ehk siis "kamp, kellest said surmasööjad".

Elust vahetult pärast kooli lõpetamist ei ole palju teada. Mõne "kadunud" aasta jooksul saab temast surmasööja (Death Eater). Snape kuuleb pealt üht ettekuulutust, kuid saades aru, mida see tähendab tema endisele sõbrale ja elu armastusele Lily Evansile, palub ta Albus Dumbledore'i, et too ta päästaks. Vastutasuks hakkab ta tööle spioonina surmasööjate leeris.

1. septembril 1981 naaseb ta Sigatüükasse õpetajaks, kuid palutud mustade jõudude vastase kaitse (Defence Against the Dark Arts) õpetamise koha asemel annab Dumbledore talle nõiajookide (Potions) õpetaja ametikoha. Õpetajatööd teeb ta põhjalikult ja tema õpilased saavad tema aines väga hea hariduse. Teadmata ajal saab temast ka Slytherini maja vanem. Sigatüükasse tööle tulles läheb ta üle Fööniksi Ordu poolele ja hakkab nende topeltagendiks surmasööjate juures. Pärast Lord Voldemorti lüüasaamist jätkab ta ustavalt tööd Dumbledore'i juures, kes usaldab teda piiritult ja ei luba kellelgi temas kunagi kahelda öeldes, et tal on omad põhjused Snape'i täielikuks usaldamiseks. Näiteks ütleb ta ka Võlukunsti Ministeeriumis Igor Karkaroffi üle peetaval kohtu istungil, kui viimane Snape'i surmasööjaks olemises süüdistab, et "Ta ei ole rohkem surmasööja, kui mina olen".

1. septembril 1991, kui Sigatüüka kooli astub Harry Potter, saab Snape'ist ka tema õpetaja. Harry ja Snape'i vahelised suhted on rohkem kui pingelised. Snape peab tema vastu vimma, sest Harry isa oli Snape'i vihanud ja tema elu kooli ajal põrguks teinud ning peaaegu kõik Harrys meenutab Severus Snape'ile Harry isa. Kuigi Harry kahtlustab teda tarkade kivi röövimises ning Harry enda tapmise katsetes, osutub ta hoopis tarkade kivi kaitsjaks ja Harry elupäästjaks. Harry koolis õppimise jooksul kahtlustab Harry teda veel korduvalt halbade kavatsuste omamises, kuid alati selgub, et Snape oli õige asja eest väljas.

Neljanda osa lõpus, kui Lord Voldemort naaseb, hakkab Snape taas topeltagendiks Fööniksi Ordule. Viiendas osas jätkab ta oma tööd sellel alal. Lisaks hakkab Dumbledore'i palvel Harryle oklumentia tunde andma, kuid Harry petab tema usaldust, vaadates salaja tema peidetud mõtteid mõttesõelast. Snape satub Harryle peale, raevub ja viskab ta oma kabinetist välja ning lõpetab talle haruldase oklumentia oskuse õpetamise. Sellest ajast peale tema ja Harry suhted ainult halvenevad.

Kuuendas osas pannakse tema lojaalsus tõsise kahtluse alla, sest ta tapab Dumbledore'i. Seitsmendas osas selgub, et Snape pidi Dumbledore'i Murdmatu Tõotuse tõttu tapma. Dumbledore oli end Voldemorti varikätkiga vigastanud ja seetõttu oli tegu Dumbledore'i ja tema poolt ette planeeritud. Severus Snape'i tappis Voldemorti madu Nagini 1998. aasta suvel.

Severus Snape'i leiutatud loitsud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sectumsempra (ladina keeles "lõikab alati"): Seda needust kasutades kaotab needusega pihta saanu suurel hulgal verd ja võib isegi kaotada mõne väiksema kehaosa.
  • Levicorpus (lmt): Seda loitsu ei pea välja ütlema, seda võib lihtsalt mõelda ja suunata võlukepp kellegi suunas. Tagajärg on see, et loitsu ohver ripub pea alaspidi õhus. Selle loitsu mõju saab lõpetada Liberacorpusega.
  • Muffliato: See loits on kasulik neile, kes tahavad salaja klassis juttu rääkida. Loits täidab kõigi lähedalolijate kõrvad suminaga.
  • Keelesidumiskaetus ("Keel kinni!"): Kaetus "kleebib" keele suulakke kinni.
  • Varbaküüntekaetus: Kaetus paneb varbaküüned VÄGA kiiresti kasvama.