SATA

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Serial ATA)
SATA
SATA ports

SATA kaabel ja pordid emaplaadil.
Andmed
Loomise aasta 2003
Ühendusviis Jadaühendus
Kiirus 1.5, 3.0, 6.0 Gbit/s
Käigultvahetus Jah
Väline liides Jah (eSATA)

SATA (inglise Serial Advanced Technology Attachment ehk Serial-ATA või jada-ATA) on arvuti liides ühissiini ühendamiseks selliste massmäluseadmetega nagu kõvakettad ja optilised seadmed. SATA töötati välja vanema PATA (IDE/ATA) standardi asendamiseks. SATA on võimeline kasutama samu madala-taseme käske, kuid SATA host-i adapterid ja seadmed suhtlevad suure kiirusega jadakaablil üle kahe juhtide paari. Kontrastina kasutas paralleelne ATA andmete jaoks 16 juhti, millest kõik opereerisid palju väiksema kiirusega.

SATA pakub võrreldes varasema paralleel-ATA-liidesega mitmeid eeliseid: vähem kaableid ja väiksem maksumus (40/80-lt seitsmele), kiirem ja efektiivsem andmeedastus ja käigultvahetus.

SATA versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Versioon 1.0 (SATA 1,5 Gbit/s)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese põlvkonna SATA-liides, praeguseks tuntud kui SATA 1,5 Gbit/s, suudab andmeid edastada kiirusega 1,5 Gbit/s[1]. Arvestades 8b/10b kodeerimist on sellise liidese reaalne kodeerimata andmeedastus kiirus 1,2 Gbit/s (150 MB/s). Teoreetiline valang-läbilaskevõime on sarnane ATA/133-ga, kuid uuemad SATA-seadmed pakuvad täiendusi nagu NCQ, mis parandavad jõudlust multitegumitöö puhul.

Esialgsel perioodil pärast SATA 1,5 Gbit/s väljastamist, kasutasid adapterite ja kettaseadmete tootjad "kiibisilda", et teisendada olemasolevad ATA disaine sobivaks SATA-liidesega kasutamiseks. Sellistel sillatud kettaseadmetel on SATA-ühendus, nad võivad omada mõlemat või kumbagi tüüpi toitepistikut ja on tavaliselt samasuguse jõudlusega nagu nende ATA ekvivalendid. Enamikul neist puudub tugi SATA-le omastele võimalustele nagu NCQ.

Versioon 2.0 (SATA 3 Gbit/s)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise generatsiooni SATA-liidesed töötavad kiirusel 3,0 Gbit/s[1]. Arvestades 8b/10b kodeeringut on maksimaalne kodeerimata andmeedastuskiirus 2,4 Gbit/S (300 MB/s). Selle versiooni andmeedastus on võrreldes ATA/133-ga umbes kaks korda kiirem ning samuti on toetatud täiendused nagu NCQ.

Kõik SATA-kaablid, mis vastavad SATA spetsifikatsioonile, on hinnatud 3,0 Gbit/s peale ja saavad praeguste mehaaniliste kettaseadmetega hakkama, ilma et valang- või jätkuval andmeedastusel tekiks mingisuguseid kadusid.

Versioon 3.0 (SATA 6 Gbit/s)[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA-IO (Serial ATA International Organization) esitles SATA 6 Gbit/s füüsilise kihi visand spetsifikatsiooni juulis 2008[2], ja ratifitseeris selle füüsilise kihi spetsifikatsiooni 18. augustil 2008[3]. Täielik 3.0 standard (tippläbilaskevõime 600 MB/s) avaldati 27. mail 2009[4]. Kuigi isegi kiireimad tavalised kõvakettad ei suuda täita originaalset SATA 1,5 Gbit/s läbilaskevõimet, on SSD-d (pooljuhtkettad) suutelised jõudma isegi SATA 3,0 Gbit/s limiidini, 285 MB/s neto-lugemiskiirusega ja 275 MB/s neto-kirjutamiskiirusega kasutades Sandforce 1200 ja 1500 kontrollereid [5]. Seega on liikumine SATA 3 Gbit/s standardilt SATA 6 [bitt[|Gbit]]/s standardile kasulik eelkõige SSD kasutamisel. Ka tavaliste ketaste puhul tekib kiirusevõit nende sisseehitatud vahemälust andmete lugemisel. SATA 6 Gbit/s toega emaplaadid ja kõvakettad on tootmises mitmel tootjal.

Uus spetsifikatsioon sisaldab järgmisi muudatusi:

  • 6 Gbit/s skaleeritav jõudlus kasutades SSD-ga
  • Jätkuv ühilduvus SAS-ga, sh SAS 6 Gbit/s
  • Isokroonne voogedastus käsk – NCQ voogedastuse käsk, et võimaldada isokroonset kvaliteetset andmeedastust digitaalset sisu voogesitatavatele rakendustele.
  • NCQ haldusvahend, mis aitab optimeerida jõudlust, lubades host-ipoolset väljapaistvate NCQ käskude töötlust ja haldust
  • Parandatud energiahalduse võimalus
  • Väike madala sisestusjõuga pistik kompaktsemate 1,8-tolliste seadmete jaoks
  • Õhemates ja kergemates sülearvutites kasutatavate 7 mm optiliste kettaseadmete jaoks kohandatud pistik
  • Joondus INCITS ATA8-ACS standardiga

Üldiselt on muudatused sihitud video voogesituse ja kõrgeprioriteediliste katkestuste teenusekvaliteedi parandamiseks. Peale selle toetab standard jätkuvalt kuni meetriseid vahemaid. Uued energiahaldustehnoloogiad on mõeldud leevendama uute kiiruste jaoks potentsiaalselt vajalikku suuremat energiatarvet. Uus spetsifikatsioon on võimeline kasutama juba olemasolevaid SATA-kaableid ja -ühendusi, ehkki on oodata mõnede tootjate uuendatud ühendusi kõrgemate kiiruste jaoks[6]. Uus standard on tagasiühilduv SATA 3 Gbit/s-ga[1].

eSATA[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks eSATA porti
SATA(paremal) ja eSATA kaabel(vasakul)

2004 standardiseeritud eSATA (e=external inglise väline) pakub välisteks ühendusteks mõeldud SATA variandi. eSATA-l on korrigeeritud elektrilised nõuded ning tavalise SATA-ga ühildumatud pistikud ja kaablid[7].

Muutused võrreldes tavalise SATA-liidesega:

  • Minimaalne saatmise potentsiaal tõusis: vahemik on 500–600 mV, 400–600 mV asemel.
  • Minimaalne vastuvõtmise potentsiaal alanes: vahemik on 240–600 mV, 325–600 mV asemel.
  • Täpselt sama protokoll ja loogiline signaalimine (andmelüli/transpordi kihist ülespoole), mis lubab tavaliste SATA-seadmete paigutamist välistesse kõvakettaboksidesse minimaalsete modifikatsioonidega.
  • Maksimaalne lubatud kaablipikkus on 2 meetrit (USB ja FireWire lubavad rohkem).
  • Väline kaabliühendus võrdsustub varjestatud versiooniga SATA 1.0a-ga spetsifitseeritud pistikust, nende põhiliste erinevustega:
    • Välisel pistikul puudub L-kujuline sisu, ning juhtjooni on vertikaalselt nihutatud ning vähendatud. See takistab varjestamate siseseks kasutamiseks mõeldud kaablite kasutamist välistes rakendustes ja vastupidi.
    • Elektrostaatiliste kahjustuste välimiseks on muudetud pistiku sisestussügavust 5 mm-lt 6,6 mm-le. Samuti on kontaktid paigaldatud sügavamale nii pistikus kui ka pesas
    • Kaitseks elektromagneetiliste häirete eest ning FCC ja CE emissiooni nõuetele vastavuse jaoks on kaablil lisa kiht varjestust ning ja pistikutel on metallist kontaktpunktid.
    • Pistiku kaitsel on sisse ehitatud vedrud kinnituselementideks nii ülemisel kui alumisel pinnal.
    • Välisel pistikul ja kaablil on kavandatud eluiga üle viie tuhande sisestamise ja väljavõtmise, samas on sisene pistik kavandatud taluma kõigest viitekümmet.

Tarbijaturule mõeldult siseneb eSATA välise andmesalvestuse turule, millel on ees juba USB- ja FireWire-liidesed. Enamik USB- või FireWire-liidesega väliseid kettabokse kasutab PATA- või SATA-kettaseadmeid ja "sildu" tõlkimaks kettaseadmete liideste ja bokside väliste portide vahel. Sellise sildamisega kaasneb teatav ebaefektiivsus. Mõningad üksikud kettaseadmed suudavad andmeid edastada reaalse kasutuse käigus kuni 157 MB/s[8], mis on umbes neli korda rohkem kui USB või FireWire 400 (IEEE 1934a) maksimaalne edastuskiirus ja umbes kaks korda kiirem kui FireWire 800-l, kuigi FireWire S3200 1394b ja USB 3.0 jõuavad kiirusteni kuni ~400 MB/s (3,2 Gbit/s). Peale selle on madala taseme kõvaketaste võimalusi, nagu S.M.A.R.T, mis ei pruugi töötada kõikide USB ja/või FireWire sildade puhul[9]. eSATA ei kannata nende probleemide all eeldades, et kontrollerite tootjad (ja nende kettaseadmed) esitlevad eSATA-seadmeid ATA-seadmetena SCSI asemel (nagu on olnud tavaline Silicon Image, JMicron, ja Nvidia Windows Vista draiverite puhul), kuid sel juhul ei toimi need madalataseme võimalused isegi siseste SATA-draivide puhul. USB 3.0-i 4.8 Gbit/s ja FireWire tuleviku 6,4 Gbit/s (768 MB/s) on kiiremad kui eSATA-I, kuid eSATA 6G versioon opereerib 6.0 Gbit/s kiirusel[10], seega on kiiruste erinevused ebaolulised.

eSATAp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis eSATAp

eSATAp on tuntud ka kui Power over eSATA või eSATA/USB Combo. eSATA port kombineerib eSATA (suur kiirus) ja USB (ühilduvus) tugevad küljed ühte porti. eSATAp-seadmed on võimelised töötama ilma lisatoiteta. Tavaline arvuti on võimeline pakkuma üle eSATAp pordi 12 V, et panna tööle 3,5" kõvaketas või 5,25" optiline seade ilma eraldi toiteallika vajaduseta erinevalt eSATA-st või USB-st. Sülearvuti puhul suudab eSATAp pakkuda 5 V erinevalt eSATA-st[11]. eSATAp port on samal ajal nii toitega eSATA-port kui ka tavaline USB-port ehk seda saab kasutada eraldiseisvalt kummagi pordina.

eSATAp on võimalik implementeerida kõigil arvutitel, millel on ekstra SATA-port. Sellised süsteemid sisaldavad: PC sülearvuteid, PC lauaarvuteid, Apple Mac Pro-d ja Linuxi/Unixi servereid jm. See teeb eSATAp-st lihtsa ja ökonoomse lahenduse mitmeplatvormiliseks väliseks andmesalvestuseks.

Versioonide nimede kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA erinevate versioonide nimetamisel on tekkinud vastuolusid nimetuste "SATA II" ja "SATA III" ning "Gen 2" ja "Gen 3" kasutamisel. SATA II kasutamise populaarsus tuleneb SATA-IO eelnevast nimetusest SATA II commitee, ning asjaolust, et teise generatsiooni liides oli nende levinuim standard, kuid tegelikkuses on see vaid üks selle organisatsiooni poolt välja antud paljudest standarditest ning sellise segaduse tekkimise vältimiseks on selle nimetuse kasutamine mittekorrektne. SATA III nimetuse kasutamise probleem seisneb asjaolus, et III-e võib kolmanda generatsiooni asemel vaadelda ka kui vihjet teise generatsiooni 3 Gbit/s kiirusele, sama probleem esineb ka "Gen 3" kasutamisel[1].(Korrektsed nimetused tabelis "SATA versioonide nimed")

SATA versioonide nimed[1]
Versioon/generatsioon Liidese nimi Andmeedastuse kiirus Kokkuleppeline tähistus
SATA Revision 1.x (mitte 'SATA 1') First generation (mitte 'Gen 1' ) Kuni 1.5 Gb/s SATA 1.5Gb/s + [toote nimi]
SATA Revision 2.x (mitte 'SATA II') Second generation (mitte 'Gen 2') Kuni 3 Gb/s SATA 3.0Gb/s + [toote nimi]
SATA Revision 3.x (mitte 'SATA III') Third generation (mitte 'Gen 3') Kuni 6 Gb/s SATA 6.0Gb/s + [toote nimi]

Kaablid, pistikud ja pordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kontakt # Funktsioon
1 Maandus
2 A+ (edastus)
3 A− (edastus)
4 Maandus
5 B− (vastuvõtt)
6 B+ (vastuvõtt)
7 Maandus
A 7-pin Serial ATA data cable.
7 seitsme kontaktiga SATA nurgaga andmekaabel

Kaablid ja pistikud on kõige märgatavam nähtavam erinevus SATA- ja paralleel-ATA-kettaseadmete vahel. Erinevalt PATA-st kasutatakse samu pistikuid nii 3,5-tolliste lauaarvutiketaste kui ka 2,5-tolliste sülearvuti-/väikearvutiketaste puhul, see võimaldab kasutada 2,5-tolliseid kettaid ka lauaarvutites vähese vaevaga vaid paigalduskronsteiniga ja ilma juhtmeadapterita. Väiksemad seadmed võivad kasutada ka mini-SATA spetsifikatsiooni, mis on sobiv väikse vormiteguriga SATA-ketastele ja mini SSD-le.[12]

Väliste seadmete jaoks on olemas eraldi pistik (eSATA) ja valikuliselt rakendatud on lisa sisestele pistikutele, klambrid nende paremaks paigalhoidmiseks. SATA-kettaseadmeid võib ühendada ka SAS-kontrollerisse ja kommunikeerida üle sama füüsilise kaabli mis SAS, kuid SATA-kontrollerid ei toeta SAS-kettaseadmeid.

Andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA standard defineerib andmekaabli seitsme juhtmega (3 maandust ja 4 aktiivset andmeliini kahe paarina) ja 8 mm laiuste vahvel-ühendustega mõlemas otsas. SATA-kaabli pikkus võib ulatuda ühe meetrini, ning saavad ühendada ühte emaplaadi pesa ühe kettaseadmega. Võrdluseks ühendavad PATA-lintkaablid ühte emaplaadi pesa ühe või kahe kettaseadmega ja omavad 40 või 80 juhet ning on limiteeritud 45 cm-le PATA spetsifikatsiooni järgi (kuigi kuni 90 cm kaablid on laialdaselt kättesaadavad). Seega on SATA-kaableid kergem mahutada väikestesse/kinnistesse ruumidesse ning nad segavad vähem õhkjahutust. Siiski on sellised kaablid vastuvõtlikumad juhuslikele lahtiühendamistele ja katki minemisele, kuid SATA-kaableid saab osta ka lukustamisvõimalusega, kus väike (tavaliselt metallist) vedru hoiab pistikut pesas.

Toitepistikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Standardne pistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA standard spetsifitseerib toitepistiku, mis erineb vanadest Molex pistikutest, mis leidusid SATA-eelsetes seadmetes. Nagu andmekaabliski kasutatakse vahvel-pistikut, kuid selle 15 kontaktiline kuju ennetab vale pistiku sisestamist valesse pessa. SATA-seadmed eelistavad SATA-toitepistikut, kuigi mõningatel varastel seadmetel olid olemas nii vana Molex-pistik kui ka SATA-toitepistik.

Kontakt # Funktsioon
1, 2, 3 3,3 V
4, 5, 6 Maandus
7, 8, 9 5 V
10 Maandus
11 Järkjärguline üleskeerlemine / aktiivsus (toetavatel seadetel)
12 Maandus
13, 14, 15 12 V
A 7-pin Serial ATA data cable.
15 kontaktiga SATA-toitekaabel

SATA kasutab rohkem kontakte mitmel põhjustel:

  • Pakutakse kolmandat 3,3 V pinget tavalise 5 V ja 12 V kõrval
  • Iga pinget pakutakse üle kolme grupeeritud kontakti, kuna väiksed kontaktid ei suuda ühe kaupa pakkuda osadele seadmetele vajalikku voolutugevust (Iga kontakt peaks suutma kanda 1.5 A)
  • Viis kontakti kokku pakuvad maandust
  • Iga kolme pinge kohta pakub üks kontakt tuge käigultvahetusele. Kontaktid 3, 7 ja 13 on pikemad (SATA- seadmel) nii et nad ühenduksid esimesena. Spetsiaalne käigultvahetuse pistik suudab ühendada ka maanduskontatkid 4 ja 12 esimesena.
  • Kontakt 11 suudab funktsioneerida järkjärgulise üleskeerlemise, aktiivsuse või mittemillegina. Järkjärgulist üleskeerlemist kasutatakse takistamaks liiga paljudel seadmetel korraga üleskeerlemist, kuna see võib nõuda liiga palju energiat. Aktiivsus on mõeldud kasutajale tagasiside andmiseks LED-indikaatori kaudu.

Adapterid suudavad muuta 4-kontaktilise Molex pistiku SATA-toitepistikuks, kuid kuna Molex-pistik ei paku 3,3 V, jätavad sellised adapterid need kontaktid enamasti lahtiseks. See välistab selliste adapterite kasutamise kettaseadmetega, mis nõuavad 3,3 V. Osal Molex-SATA-konverteritel sisaldub ka elektroonika, mis pakub lisaks 3,3 V pinget. Arusaadavalt on ketaste tootjad suuresti jätnud 3,3 V pinge kasutamata.

Slimline Pistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

6 kontaktiga Slimline Pistik

SATA 2.6 defineeris esimest korda väiksema (Slimline) pistiku, mis oleks sobiv väiksematesse kohtadesse nagu sülearvutite optilised kettaseadmed.

Kontaktid:

  • 1 – seadme kohalolu
  • 2, 3–5 V
  • 4 – tootmisdiagnostika
  • 5, 6 – maandus

Mikro (Micro) Pistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA 2.6 tõi ka 9 kontaktiga mikropistiku, mis on mõeldud 1,8-tollistele ketastele, peale selle on olemas ka mikro- andmesidepistik, mis on sarnane toitepistikuga, kuid natuke õhem. Kontaktid:

  • 1, 2–3,3 V
  • 3, 4 – maandus
  • 5, 6–5 V
  • 7 – reserveeritud
  • 7, 8 – tootjaspetsiifiline

Protokoll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Topoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA kasutab punktist-punkti arhitektuuri. Ühendus kontrolleri ja salvestusseadme vahel on otsene.

Tänapäevastel arvutitel on tavaliselt SATA-kontroller emaplaadil või paigaldatud PCI või PCI-E pesasse. Enamikul SATA-kontrolleritel on mitu SATA-porti ja ühendada saab mitu salvestusseadet. Peale selle on olemas ka pordilaiendid, mille abil saab ühendada ühte porti mitu SATA-seadet.

Kodeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füüsiliseks transpordiks kasutatakse kodeerimisloogikat, mis on tuntud kui 8b/10b kodeerimine. Selline skeem eemaldab vajaduse saata eraldi taktisignaali koos andmevooga. Voog ise sisaldab vajalikku sünkroonimisinformatsiooni, mis lubab SATA hosti ja kettaseadme täpset taktistamist.

Edasi-ja tagasiühilduvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA ja PATA[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seadme tasemel on SATA- ja PATA-seadmed ühildumatud – neid ei saa ühendada. Rakenduse tasemel saab SATA-seadmeid spetsifitseerida välja nägema ja käituma nagu PATA-seadmeid[13]. Paljud emaplaadid pakuvad "pärandi töörežiimi" (legacy mode) võimalust, mis paneb SATA-seadmed operatsioonisüsteemile välja nägema nagu PATA-kettaseadmed standardse kontrolleri taga. See kergendab operatsioonisüsteemi installeerimist, kuna selle ajal ei ole sellisel juhul vaja laadida spetsiifilisi draivereid, kuid ohverdab mõningate SATA võimaluste toe ja üldiselt blokeerib mõne emaplaadi SATA või PATA pordi, kuna standardne sata kontrolleri liides toetab ainult 4 kettaseadet. (Tihti on see, millised pordid blokeeritakse, seadistatav.)

Ühine ATA käsustik on võimaldanud odavate PATA-st SATA-sse sild-kiipide laia leviku. Sild-kiipe kasutati laialdaselt PATA seadmetel (enne päris SATA-seadmete valmimist) ja ka iseseisvate vahejuppidel. PATA-seadme külge ühendatult lubab selline vahejupp PATA-kettaseadmel toimida SATA-kettaseadmena. Hostipoolsed vahendajad lubavad emaplaadi PATA-portidel toimida SATA-portidena[14].

Toodetud on toitega bokse nii PATA- kui ka SATA-ketaste jaoks, mis ühenduvad arvutiga USB, FireWire või eSATA kaudu, ülalmainitud kitsendustega. Eksisteerivad PCI kaardid, mis lubavad ühendada SATA-kettaseadmeid ka vanemate arvutitega, millel puuduvad SATA-pordid.

SATA 1.5 Gbit/s, SATA 3.0 Gbit/s ja SATA 6.0 Gbit/s[muuda | redigeeri lähteteksti]

SATA-seadmed on mõeldud olema enda endiste ja edasiste versioonidega tagasi- ja edasiühilduvad[15].

Erandna eksisteerib siiski mõningaid SATA 1.5 Gbit/s toega emaplaate, mis ei suuda tuvastada uuemate SATA-liidestega seadmeid, mainitud iseärasus esineb järgmiste kiibistike korral: Via VT8237, VT8237R, VT6420, VT6421L; SIS 760, 964; Intel 82801EB (ICH 5/5R)[16]

Võrdlus teiste liidestega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidese Nimi Kogu ribalaius (Mbit/s) Edastuskiirus (MByte/s) Maksimaalne kaablipikkus (m) Toite pakkumine Seadmeid kanali kohta
eSATA 3,000 300 2 eSATA Ühissiiniadapteriga (1 passiivse adapteriga) Ei 1 (15 pordikordistajaga)
eSATAp 5 V/12 V
[[#SATA 6 Gbit/s (Third generation)|SATA 600]] 6,000 600 1 Ei
[[#SATA 3 Gbit/s (Second generation)|SATA 300]] 3,000 300
[[#SATA 1.5 Gbit/s|SATA 150]] 1,500 150 1 kanali kohta
PATA 133 1,064 133.5 0.46 (18 in) Ei 2
SAS 600 6,000 600 10 Ei 1 (>65k laiendajatega)
SAS 300 3,000 300
SAS 150 1,500 150
FireWire 3200 3,144 393 100 (rohkem spetsiaalsete kaablitega) 15 W, 12–25 V 63 (jaoturiga)
FireWire 800 786 98.25 100
FireWire 400 393 49.13 4.5
USB 3.0* 4,000 400 3 4.5 W, 5 V 127 (jaoturiga)
USB 2.0 480 60 5 2.5 W, 5 V
USB 1.0 12 1.5 3 Jah
SCSI Ultra-640 5,120 640 12 Ei 15 (pluss HBA)
SCSI Ultra-320 2,560 320
Fibre Channel
üle optilise fiibri
10,520 2,000 2–50,000 Ei 126
(16,777,216 kommutaatoritega)
Fibre Channel
üle vaskkaabli
4,000 400 12
InfiniBand
10,000 1,000 5 (copper)

<10,000 (fiber)

Ei 1 punktist-punkti
Light Peak 10,000 1,250 100 Ei Palju

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 SATA Naming Guides. Kasutatud 6.12.2010. (inglise)
  2. New SATA Spec Will Double Data Transfer Rates to 6 Gbit/s. SATA-IO. (PDF) Kasutatud 6.12.2010. (inglise)
  3. SATA Revision 3.0. SATA-IO. Kasutatud 6.12.2010. (inglise)
  4. SATA-IO Releases SATA Revision 3.0 Specification. SATA-IO. Kasutatud 6.12.2010. (inglise)
  5. Corsair Force Series SSDs. Kasutatud 6.12.2010. (inglise)
  6. Serial ATA doubles data rate to 6 Gbits/s. Kasutatud 6.12.2010. (inglise)
  7. External Serial ATA Whitepaper. Silicon Image. (PDF) Kasutatud 7.12.2010. (inglise)
  8. HDD Throughput Benchmarks. Tom's Hardware. Tom's Hardware. Kasutatud 7.12.2010. (inglise)
  9. USB devices and smartmontools. Kasutatud 7.12.2010. (inglise)
  10. NewerTech MAXPower eSATA 6G PCIe 2.0 Controller Card. Kasutatud 7.12.2010. (inglised)
  11. eSATAp Support Group. Kasutatud 7.12.2010. (inglise)
  12. Cyril Kowaliski. Get ready for mini-SATA. Tech Report. Tech Report. Kasutatud 7.12.2010. (inglise)
  13. SATA and Ultra ATA comparison. (PDF) Kasutatud 8.12.2010. (inglise)
  14. PATA to SATA converter. Kasutatud 8.12.2010. (inglise)
  15. SATA interface. (PDF) Kasutatud 8.12.2010. (inglise)
  16. http://www.seagate.com/staticfiles/maxtor/en_us/documentation/installation_guides/dm_11_sata300_installation_guide_en.pdf