Seri keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2015) |
| Seri keel (cmiique iitom) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Mehhikos Sonora osariigis |
| Kokku kõnelejaid | 900 |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | sei |
 | |
Seri keel on isolaatkeel, mida kõneleb Mehhiko põhjaosas asuvas Sonora osariigis umbes 900 inimest.[1] Tänapäeval elavad nad kahes rannikukülas: Haxöl Iihom ehk El Desemboque (del Rio San Ignacio) ja Socaaix ehk Punta Chueca.[2] Täpsemalt jääb nende asuala Sonora loodeossa California lahe äärde Guaymase linnast põhja poole. Ajalooliselt on nad asustanud ka Tiburoni saart, San Estebani saart ja (suulise traditsiooni järgi) ka Baja California poolsaart.
Neid tuntakse enamasti seride/seri indiaanlaste (eksonüüm) nime all, kuid nad ise kutsuvad end comcaac (autoetnonüüm, hääldus IPA [koŋˈ kaːk ], kuula). Comcaac on mitmuses, ainsuse vorm on cmiique (kuula). Oma keelt kutsuvad nad cmiique iitom (ehk seri inimese sõna, kuula). Sõna seri on ilmselgelt mitteserikeelne, kuna mitte üheski seri algupäraga sõnas ei esine r- häälikut, ja võib oletada, et see pärineb mõnest naaberkeelest, kuid siiani pole esitatud mitte ühtegi piisavalt põhjendatud etümoloogiat. On spekuleeritud seri keele seotuse üle nii salina keelega, juma keelkonnaga kui ka hüpoteetilise hoka keelterühmaga. Siiani pole aga ühegi hüpoteesi kasuks piisavalt tõendeid, mistõttu on olemasolevate andmete põhjal õigustatud selle käsitlemine isolaatkeelena.[3]
Seri keele tüpoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Süntaktiline tüpoloogia[4][muuda | muuda lähteteksti]
Seri keel on vasakule hargnev keel. Mõned näited:
1) Kõrvallaused eelnevad pealausetele (välja arvatud otstarbelausetes).
| Kõrvallause | Pealause |
|---|---|
| Caay cap yeen cap ipocáat x, | anxö ma saai haa hi. |
| (if) the horse swings its head | it will injure you |
| (kui) hobune viibutab oma pead | ta vigastab sind |
‘That horse is going to injure you if it swings its head.’
‘See hobune vigastab sind, kui ta oma pead viibutab.’ (ccaat- jõnksatava liigutusega küljele pöörama)
2) Komplement (nimisõnafraas või osalause) eelneb tegusõnale.
| Komplement | Verb |
|---|---|
| Hant miisaquim | ihmíimzo. |
| your sweeping the floor | I want it |
| sinu põrandapühkimine | ma tahan seda |
‘I want you to sweep the floor.’
‘Ma tahan, et sa põrandat pühiksid.’ (quisaquim- pühkima)
Seri keel on SOV-keel (tüüpiline sõnajärg on subjekt-objekt-verb).
| Subjekt | Komplement | Verb |
|---|---|---|
| Siip cop | iionam quij | iyáaihjö. |
| the young man | his/her hat | s/he painted it red |
| noor mees | oma mütsi | ta värvis punaseks |
‘The young man painted his hat red.’
‘(See) noor mees värvis oma mütsi punaseks.’ (caaihjö- punaseks tegema)
Seri keel on pronoomeneid väljajättev keel, milles osalause asesõnalisi liikmeid väljendatakse tavaliselt verbi ühildumismorfoloogia abil. Näiteks:
Iyáaihjö.
‘S/he painted it red.’
‘Ta värvis selle punaseks.' (caaihjö- punaseks tegema)
Jah-ei küsimuste moodustamiseks kasutatakse küsivat kõneviisi või nominaalpredikaadi sufiksina küsimusmorfeemi ya, nt Hastya? ('Kas see on kivi?')
Morfoloogiline tüpoloogia[4][muuda | muuda lähteteksti]
Seri keel on pigem sünteetiline kui isoleeriv keel, transitiivsel verbil on rohkem kui 220 vormi, intransitiivsel rohkem kui 110. Seri keele morfeeme on üsna lihtne segmentida, kuid on ka olulisi erandeid. Seega võib öelda, et tegemist on üsna aglutineeriva keelega, mis on teatud juhtudel ka fusiivne/flekteeriv. (Vrdl eesti keel on samuti peamiselt aglutineeriv keel, milles esineb ka fusiooni/fleksiooni.[5])
Seri keel on põhja markeeriv keel. Tegusõna (kui peasõna) kannab subjekti ja otsese objekti isiku- ja arvumarkeeringut ja kaudse objekti isikumarkeeringut. Samas on seri ka laiendit markeeriv keel. Kõrvallaused eristatakse pealausetest spetsiifilise morfoloogia abil.
Nimisõnaga liidetakse possessiivprefikseid (märgivad omamist) ja absolutiivseid prefikseid (märgivad omaja puudumist), nt mi-lít (sinu pea) ja ha-lít (pea), kus mi on possesiivprefiks ja ha absolutiivne prefiks.
Deminutiivseid ega augmentatiivseid vorme ei esine. (Vrdl eesti keeles on olemas nii deminutiivid kui augmentatiivid.[6])
Nimisõnade sufiksid koos tüvemodifikatsiooniga näitavad mitmust, nt hast (kivi) ja hasatoj (kivid).
Mitmed igapäevaselt kasutatavad nimisõnaväljendid moodustatakse prefiksatsiooni abil tegusõnadest:
ziix hacx tiij coos
‘radio (thing that, sitting somewhere, sings)’
‘raadio (asi, mis istudes kuskil, laulab)’
icamátj
‘fever (that with which one is hot)’
‛palavik (see, millega ollakse kuum)’
Peaaegu kõik tuletus- ja muutemorfeemid on prefiksid (nt imperatiiv, eitus, kausatiiv, passiiv, isikuühildumine, ajavorm/kääne). Kõige tähtsamad sufiksid näitavad mingil viisil arvu, nt subjekti arvu või tegevuse arvu (korduvust).
Tegusõnu võib tuletada nimisõnadest prefiksi i lisamisega, tulemuseks on verb, mille tähendus on X-i omama, nt taamt (sandaal, king), -i-taamt (sandaale, kingi omama).
Seri keele morfoloogiale on iseloomulik ka see, et erinevate morfeemide supletiivsed allomorfid sõltuvad sellest, kas osalause on transitiivne või intransitiivne.
Fonoloogiline tüpoloogia[4][muuda | muuda lähteteksti]
Seri keeles on neli täishäälikut, mis toimivad ees-taga ja kõrge-madal süsteemis. On olemas lühikese-pika täishääliku kontrast.
Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]
| i /i/ | ii /ii/ | o /o/ | oo /oo/ |
| e /ɛ / | ee /ɛɛ/ | a /ɛ/ | aa /ɑɑ/ |
Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]
Konsonantide hulgas on 6 sonoranti (helilised, v.a larüngaalklusiil) ja 11 obstruenti (helitud). Larüngaalklusiil (kõrisulghäälik) on seri keeles oluline konsonant.
Obstruendid
| Klusiilid | p | t | c,qu | cö | ||||
| /p/ | /t/ | /k/ | /kʷ/ | |||||
| Frikatiivid | f | s | l | z | j | jö | x | xö |
| /ɸ/ | /s/ | /ɬ/ | /ʃ/ | /x/ | /xʷ/ | /χ/ | /χʷ/ |
Sonorandid
| Nasaalid | m | n | ||||
| /m/ | /n/ | |||||
| Mitte-nasaalid | l | r | y | h | ||
| Resonandid | /l/ | /ɾ/ | /j/ | /ʔ/ |
Seri keele fonoloogiline keerukus tuleneb silbistruktuurist. Tihti on silbi algushäälikuteks kaks järjestikust konsonanti, kaks või kolm täishäälikut tuumas (üks neist lühem ja kõrgem kui teised) ja kaks või kolm konsonanti koodas. Näiteks: ptcamn [ptkɑmn] ‘merivähk, homaar’, atcz [ɑtkʃ] ‘tema(naiss) noorem õde’.
Rõhk on tavaliselt sõna juure esimesel täishäälikul, kuigi nimisõnade puhul on palju erandeid. Ihpyopánzx. ‘Ma jooksin.’ (Juur: -panzx)
Leksikon[4][muuda | muuda lähteteksti]
Seri keeles pole eriti laensõnu, tõenäoliselt pikaajalise isolatsiooni tõttu hispaania keelt kõnelevatest kogukondadest ja vaenulikkuse tõttu nende kultuuride vahel. Peamised sõnaklassid on nimi- ja tegusõnad, omadussõnad on haruldased.
Artikleid on rohkesti. Ainsuse kindel artikkel zo tuleneb tõenäoliselt sõnast tazo (üks). Veel näiteid: pac (mõned), cop (seisev, ainsus), quij (istuv, ainsus), timoca (lähenev, ainsus), tanticat (eemalduv, mitmus), coi (mitmuse üldine definiitne artikkel).
Tegusõnade tähendustel on tihti selliseid tahke, mida on glossimise teel raske edastada, kuna need paiknevad sõnatüves endas, mitte ei ole afiksatsiooni teel sellele lisatud. Nt caazi ja cahéectim (transportima, kandma); quiip (transport pea peal), quiiztim (transport puusal), quicséenpxand casóompx (transport pikk peenike käsivarre all).
Seri keeles on välja arenemas nimisõnaklasside süsteem vastavalt määrava artikli valikule. Nt sõna zaah tähendab vastavalt artiklile nii päikest (zaah quij) kui ka päeva (zaah cop). Artikkel quij viitab sfäärilisele objektile, artikkel cop on kasutusel erinevat tüüpi abstraktsioonide tähistamiseks.
Seri keele sugulusterminoloogia koosneb rohkem kui viiekümnest algterminist ja on üks kõige laiaulatuslikumaid terves maailmas. Arvesse võetakse nii selle isiku sugu, kelle sugulasele viidatakse, kui ka referendi vanust ja sugu.
Seri keeles puuduvad relatiivpronoomenid (siduvad asesõnad) ja komplementlause sidend. Eitust väljendatakse verbi prefiksiga.
Seri keeles vormuvad väga varmalt sõnad uute objektide kohta. Nt eenm an iquíijim ‘peegel’ (sõna-sõnalt metall, milles saab näha), ziix iitax ‘mootor’ (sõna-sõnalt ‘asi, millega see läheb’), ziix iitax iyas ‘auto aku’ (sõna-sõnalt, ‘mootori maks’). Leksikaliseerunud fraaside kasutamine uute objektide kohta järgib hästi sissetöötatud mustrit, mida varem kasutati tabuks muutunud terminite asendamiseks.
Kiri[muuda | muuda lähteteksti]
Seri keele kirjasüsteem põhineb ladina tähestikul. Koostatud on ka seri-hispaania-inglise sõnaraamat (2005, 2010).[7][8]
Keelenäiteid[muuda | muuda lähteteksti]
1) Zixquisíil quih haxöl ináail cazíim ocóho quih cöimacócta. Laps näitas talle (meess) ilusat merikarpi, mille ta oli leidnud. (cöcacócta- näitama)[7]
Ihámoc quih haxaca quih toojoj ma, iquíim himá cah hant. Eile öösel koerad haukusid ja ma ei saanud üldse magada. (coocö- haukuma)[7]
2) Ox xah hin yoi, himaz:[9]
thus Attn 1sDO-Dt-tell 1P-paternal.grandmother
thus (Atten) s/he.told.me my.paternal.grandmother
ox xah quii amaz
Thus my father's mother told me:
Nõnda mu isa ema mulle ütles:
¡Hamaax hipquij hacoxl!
SN-Pv-make.alcoholic.beverage Px-Cm Im-tend
wine this(one) take.care.of.it!
camáax hipquij cacóxl
Stay with this wine!
Jää selle veini juurde!
¡Cmiique z ipocooz, isiisi xo!
Seri/person a 3:3-Ir.Dp-steal 3:3-Ir.Id-drink Em
Seri.person one/a s/he.will.steal.it s/he.will.drink.it surely
cmiique zo ccooz quisi xo
Somebody might steal it and drink it!
Keegi võib selle ära varastada ja ära juua!
Arvsõnad[10][muuda | muuda lähteteksti]
| 1 | tazo | 11 | thanl tazo cöquiih | ||
| 2 | coocj | 12 | thanl toocj cöquiih | 20 | ihánl coocj |
| 3 | capxa | 13 | thanl tapxa cöquiih | 30 | ihánl capxa |
| 4 | czooxöc | 14 | thanl tzooxöc cöquiih | 40 | ihánl czooxöc |
| 5 | coitom | 15 | thanl toitom cöquiih | 50 | ihánl coitom |
| 6 | isnáap cazoj | 16 | thanl isnáap tazoj cöquiih | 60 | ihánl isnáap cazoj |
| 7 | tomcoj cöquiih | 17 | thanl tomcoj tiih cöquiih | 70 | ihánl tomcoj cöquiih |
| 8 | czooxolcam | 18 | thanl tzooxolcam cöquiih | 80 | ihánl czooxolcam |
| 9 | csoi chanl | 19 | thanl csoi thanl cöquiih | 90 | ihánl csoi chanl |
| 10 | chanl | ||||
| 100 | ihánl chanl | ||||
| 1000 | ihánl ihánl chanl |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/sei/
- ↑ O’Meara, C. (2011). Spatial frames of reference in Seri. Language Sciences,33(6), 1025–1046.
- ↑ Marlett, S. A. (2011). The Seris and the Comcaac: Sifting fact from fiction about the names and relationships. Work Papers of the Summer Institute of Linguistics, University of North Dakota Session, 51.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Marlett, S. A. (2005). A typological overview of the Seri language. Linguistic Discovery, 3(1), 54–73. Kogu keeletüpoloogiline ülevaade on koostatud selle põhjaliku artikli baasil. Artikli autori näited on leitavad ka seri-hispaania-inglise sõnaraamatust, vt viide 7
- ↑ http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=2.
- ↑ http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=519.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Moser, Mary B.; Marlett, Stephen A. (2005). Comcáac quih yaza quih hant ihíip hac: Diccionario seri-español-inglés Hermosillo, Sonora: Universidad de Sonora and Plaza y Valdés Editores.
- ↑ Moser, Mary B.; Marlett, Stephen A. (2010). Comcaac quih yaza quih hant ihiip hac: Diccionario seri-español-inglés (second edition) Hermosillo, Sonora: Universidad de Sonora and Plaza y Valdés Editores.
- ↑ http://lengamer.org/admin/language_folders/seri/user_uploaded_files/links/File/Textos/Topete/Topete_Glossed.pdf[alaline kõdulink]
- ↑ https://web.archive.org/web/20131202221400/http://www-01.sil.org/mexico/seri/G004a-DicNumeros-sei.htm, Viidatud lehel on antud ka seride nn vana arvutussüsteemi numbrid. Veel põhjalikumalt vt Moser, M. B., & Marlett, S. A. (1997). Los números en seri. Fernández ZE, editor, 2.