Sergi Bubka

Allikas: Vikipeedia
Bubka.jpg
Isikuandmed
Riik Ukraina Ukraina
Sünniaeg 4. detsember 1963 (50-aastane)
Sünnikoht Luhansk, Ukraina
Medalid
Olümpiamängud Olympic rings with transparent rims.svg
Kuld 1988 Teivashüpe
Maailmameistrivõistlused
Kuld 1983 Teivashüpe
Kuld 1987 Teivashüpe
Kuld 1991 Teivashüpe
Kuld 1993 Teivashüpe
Kuld 1995 Teivashüpe
Kuld 1997 Teivashüpe
Sisemaailmameistrivõistlused
Kuld 1985 Teivashüpe
Kuld 1987 Teivashüpe
Kuld 1991 Teivashüpe
Kuld 1995 Teivashüpe
Sergi Bubka (2007)

Sergi Bubka (ukraina keeles Сергій Назарович Бубка; sündinud 4. detsembril 1963 Vorošilovgradis) on Ukraina endine kergejõustiklane (teivashüppaja), alates 2002. aastast Rahvusvahelise Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juht. Ta on olümpiavõitja ja kümnekordne maailmameister. Kehtiv maailmarekord 6.14 on tema nimel.

Bubka uuendas maailmarekordit 35 korda (17 korda sisevõistlustel, 18 väljas). Esimesena maailmas 6 meetrit ületanud ja kuus esimest MM-i võitnud Bubka valitses tiitlivõistlustel 15 aastat ja võistles peaaegu vahetpidamata, nii suvel kui ka talvel. Ta on siiani ainus, kes kuuel MM-il maailmameistriks tulnud.

Bubka on ületanud 6 meetrit või rohkem enam kordi kui kõik ülejäänud inimesed kokku. 2009. aasta aprilli seisuga on Bubka hüpanud vähemalt 6 meetrit 45 juhul, kõik ülejäänud 42 juhul.

Bubka esindas algul Nõukogude Liitu ja hiljem iseseisvunud Ukrainat. Ta kasutas mitme treeneri abi, kuid enim toetus Vitali Petrovile. Suuri auhinnarahasid silmas pidades, hiigelmakse vältides ja rahulikumaid treeninguolusid otsides elas Bubka karjääri viimastel aastatel perega Monte Carlos ja Saksamaal.

Bubkal olid suur kiirus, jõud ja akrobaatilised võimed. Tema keskmine kiirus teibakastile lähenedes oli 35,7 km/h. Ta haaras teibast kõrgemalt kui enamik teisi teivashüppajaid, mis võimaldas olla teibast lahti laskmise hetkel teistest kõrgemal, ehkki Bubka ise seda eriti ei tähtsustanud. Bubka tugevus tähendas seda, et ta võis võtta oma kaalu kohta suhteliselt jäiga ja raske teiba ning ta suutis selle korralikult paindesse joosta, mis äratõukel andis suurema hoo.

Bubka edu peamiseks tagatiseks oli tema tehniline meisterlikkus. Tema hüppestiili nimetatakse Petrovi-Bubka tehnikaks. Hüppestiil on asendite ja liigutuste järjestus, mis kirjeldab sportlase liikumist hüppel. Tavalised hüppestiilid keskenduvad teiba kindlale asetamisele teibaauku, et teivas maksimaalsesse paindesse ajada veel enne äratõuget, keskendub Petrovi-Bubka tehnika pigem teiba püstiajamisele teibaaugus. See võimaldab teiba sirgestumise ajal pärast äratõuget teiba potentsiaalset energiat tõhusamalt hüppajale tagasi anda.

Bubka esimene rahvusvaheline võistlus oli 1981. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused, kus ta saavutas 7. koha. Kui ta arvati 1983. aasta MM-i koondisesse, ei tundnud teda veel õieti keegi. Kui ta tuli 5.70-ga maailmameistriks, oli see üllatus.

Kuid seda, et see polnud juhus, tõestas ta juba järgmisel aastal, parandades neli korda maailmarekordit välistingimustes ja kolm korda sisetingimustes. Esimesed maailmarekordid olid 15. jaanuaril 1984 Vilniuses ületatud 5.81 hallis ja 26. mail 1984 Bratislavas ületatud 5.85 staadionil. Tema viimasteks maailmarekorditeks jäid 21. veebruaril 1993 Donetskis hüpatud 6.15 hallis ja 31. juulil 1994 Sestrieres hüpatud 6.14 staadionil.

Nelja aastaga (1984–1988) parandas Bubka maailmarekordit 21 cm, rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul oli maailmarekordit parandatud. 13. juunil 1985 ületas ta Pariisis esimesena maailmas 6 meetrit.

Tema vanem vend Vassili Bubka oli samuti teivashüppaja. NSV Liidu koondisse Vassili ei pääsenud, aga pärast selle lagunemist Ukraina koondisse küll.

Peaaegu kõik oma rekordid püstitas Bubka väljaspool konkurentsi. Polnud kedagi, kes oleks tema rekordeid ohustanud. Seetõttu püstitas ta rekordeid suuresti auhinnaraha pärast. Ta parandas maailmarekordit tavaliselt ühe-kahe sentimeetri kaupa ja pärast rekordi püstitamist ei proovinud kunagi järgmist kõrgust, isegi kui ta rekordkõrguse suure varuga ületas, vaid võttis vastu maailmarekordi püstitamise eest ette nähtud auhinna. Järgmist maailmarekordit proovis ta alles järgmisel võistlusel. Sellepärast on teadmata, kui palju ta oleks oma võimete tipul olles võinud hüpata.

Dopinguskandaalidesse ta ei sattunud ning sai IAAF-i ja ROK-i silmis autoriteediks.

Bubka valiti kolm aastat järjest, 1984–1986 NSV Liidu aasta sportlaseks. Ajakiri "Track & Field News" valis ta 1988. ja 1991. aasta meeskergejõustiklaseks.

2001 valiti Bubka IAAF-i nõukogu liikmeks. 20022006 oli ta Ukraina Ülemraada saadik ning kuulus ülemraada noorte-, kehakultuuri-, spordi- ja turismikomisjoni. Alates 2008 on Bubka ROK-i liige.

Bubka pälvis Lenini ordeni ja 1985 Tööpunalipu ordeni. Ta on Bratislava, Donetski (1993), Donetski oblasti (2003), Luganski (2008) ja Padua aukodanik. 2004 sai ta Donetski Riikliku Ülikooli ja 2005 Bulgaaria Riikliku Spordiakadeemia audoktoriks. Ukrainas on teda autasustatud ordeni "Teenete eest" III järguga 1994, II järguga 1997 ja I järguga 1999. 2001 nimetati ta Ukraina kangelaseks koos Riigi ordeni annetamisega.

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sergei Bubka ausammas Donetskis

Olympic rings with transparent rims.svg Olümpiamängudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

1988 Flag of South Korea.svg Soulis

Maailmameistrivõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

1983 Flag of Finland.svg Helsingis

1987 Flag of Italy.svg Roomas

1991 Flag of Japan.svg Tōkyōs

1993 Flag of Germany.svg Stuttgartis

1995 Flag of Sweden.svg Göteborgis

1997 Flag of Greece.svg Ateenas

Sisemaailmameistrivõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

1985 Flag of France.svg Pariisis

  • Kuld maailmameister 5.75

1987 Flag of the United States.svg Indianapolis

  • Kuld maailmameister 5.85

1991 Flag of Spain.svg Sevillas

  • Kuld maailmameister 6.01

1995 Flag of Spain.svg Barcelonas

  • Kuld maailmameister 5.90

Bubka maailmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljas
Tulemus Aeg Koht
5.85 26. mai 1984 Bratislava
5.88 2. juuni 1984 Pariis
5.90 13. juuli 1984 London
5.94 31. august 1984 Rooma
6.00 13. juuni 1985 Pariis
6.01 8. juuni 1986 Moskva
6.03 23. juuni 1987 Praha
6.05 9. juuni 1988 Bratislava
6.06 10. juuli 1988 Nice
6.07 6. mai 1991 Shizuoka
6.08 9. juuni 1991 Moskva
6.09 8. juuli 1991 Formia
6.10 5. august 1991 Malmö
6.11 13. juuni 1992 Dijon
6.12 30. august 1992 Padova
6.13 19. september 1992 Tōkyō
6.14 31. juuli 1994 Sestriere
Sees
Tulemus Aeg Koht
5.81 15. veebruar 1984 Vilnius
5.82 1. veebruar 1984 Milano
5.83 10. veebruar 1984 Inglewood
5.87 15. jaanuar 1986 Ōsaka
5.92 8. veebruar 1986 Moskva
5.94 21. veebruar 1986 Inglewood
5.95 28. veebruar 1986 New York
5.96 15. jaanuar 1987 Ōsaka
5.97 17. märts 1987 Torino
6.03 11. veebruar 1989 Ōsaka
6.05 17. märts 1990 Donetsk
6.08 9. veebruar 1991 Volgograd
6.10 15. märts 1991 San Sebastián
6.11 19. märts 1991 Donetsk
6.12 23. veebruar 1991 Grenoble
6.13 22. veebruar 1992 Berliin
6.14 13. veebruar 1993 Lievin
6.15 21. veebruar 1993 Donetsk

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]