Sergei Ivanov

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Venemaa poliitikust; Eesti poliitiku kohta vaata artiklit Sergei Ivanov (Eesti poliitik), teiste samanimeliste kohta Sergei Ivanov (täpsustus).

Sergei Ivanov (2016)
Sergei Ivanov paraadil 9. mail 2005

Sergei Borissovitš Ivanov (vene Сергей Борисович Иванов; sündinud 31. jaanuar 1953 Leningradis) on Venemaa poliitik ja endine NSV Liidu RJK ja FSB töötaja (kindralpolkovnik).

Sergei Ivanov oli 20012007 Venemaa kaitseminister. Aastatel 20052007 oli Ivanov asepeaminister, 15. veebruarist 2007 kuni 2008. aasta maini esimene asepeaminister, sellest ajast jälle asepeaminister.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

19701975 õppis ta Leningradi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas inglise ja rootsi keelt. Ta valdab mõlemat keelt vabalt.

1976. aastal suunati ta KGB kursustele ja asus tööle KGB vastuluure osakonda, 1979. aastast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimeses peavalitsuse keskaparaadis, Moskvas.

Sergei Ivanov töötas 19811983 NSV Liidu saatkonnas Suurbritannias 2. sekretärina, kust saadeti 1983. aastal välja[1], ja 1984–1990 Helsingis NSV Liidu saatkonna sekretäri ametikohal, tema tegelik tööandja oli aga NSV Liidu RJK välisluure, kus ta tegutses poliitilise luure liinis.[2]

1998. aastast töötas ta Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse asedirektorina.

15. novembril 1999 nimetati ta Vladimir Putini ettepanekul Venemaa julgeolekunõukogu sekretäriks. Samal aastal sai ta kindralleitnandi auastme. 2000. aasta novembris läks ta ametlikult erru.

28. märtsil 2001 sai temast Venemaa kaitseminister ja esimene tsiviilisik selles ametis, ta oli kaitseminister kuni 2007. aasta veebruarini.

2007. aasta veebruarist kuni 2008. aasta maini oli Ivanov Venemaa peaministri 1. asetäitja ja pärast seda maist 2008 Venemaa peaministri asetäitja.

Ivanovi on peetud Putini lähedaseks liitlaseks. Samuti peeti teda üheks kahest president Putini soosikust järglase kohale Venemaa presidendi ametipostil. Putin valis järglaseks teise soosiku Dmitri Medvedevi.

25. mail 2008 ei kinnitanud uus president Dmitri Medvedev Ivanovi enam Venemaa julgeolekunõukogu liikmeks.

22. detsembril 2011 määrati Sergei Ivanov Venemaa Föderatsiooni presidendi administratsiooni personaliülemaks.[3] 2016. aasta augustis vahetas Ivanovi sel kohal välja Anton Vaino.[4]

Sergei Ivanov ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aasta juuli keskel kirjutas Reuters anonüümsetele allikatele toetudes, et Ivanov andis pärast pronksiööd korralduse vähendada Eestit läbivat kaubatransiiti. Korraldus hõlmas metallide, kivisöe ja nafta transiiti. [5]

Transiidiekspert Raivo Vare ei näinud sellises salajases korralduses midagi üllatavat. "Ma olen veendunud, et me ei saa selle korralduse kohta näha ühtegi juriidilist dokumenti, kuid on põhjust uskuda, et selline korraldus tuli," rääkis Vare Postimehele. [5]

19. novembril 2009 külastas Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov Eestit. Ivanov käis koos Eesti kaitseministri Jaak Aaviksooga vaatamas Tallinna Kalevi ja Moskva CSKA korvpallikohtumist Tallinnas. [6]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ivanov on abielus. Tema abikaasa Irina sündis 1953 Moskvas ja lõpetas ülikooli majanduse alal. Neil sündisid pojad Aleksandr (suri 2014) ja Sergei. Kumbki poeg ei läbinud ajateenistust armees. Poeg Aleksandr Ivanov oli pankur, poeg Sergei Ivanov on ALROSA president.

20. mail 2005 sõitis Aleksandr Ivanov Moskvas Lobatševski tänaval Volkswagen Bora roolis olles surnuks 68-aastase Svetlana Beridze, kes ületas teed ülekäigurajal. Ivanovi kriminaalasi lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu; meedias kahtlustati kuriteo kinnimätsimist. Pärast seda ütles Sergei Ivanov intervjuus, et õnnitles poega kriminaalasja lõpetamise puhul ja et tema ei mõjutanud seda otsust mingil viisil. Aleksandr uppus 3. novembril 2014 Araabia Ühendemiraatides puhkusel olles.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. КГБ во власти и бизнесе, Журнал «Власть» № 50 (503) от 23.12.2002
  2. Sergei Ivanov töötas KGB agendina aastaid Helsingis[alaline kõdulink] Postimees, 1. aprill 2007
  3. Сергея Иванова не забудут в правительстве, dp.ru, 22 декабря 2011
  4. Åslund, Anders (12. august 2016). "Dismissal of Putin's Top Aide Reveals Rifts in Kremlin Security Services". www.atlanticcouncil.org (inglise). Atlantic Council. Vaadatud 12. augustil 2016.
  5. 5,0 5,1 Ekspert: Venemaa piirangud panevad Eesti Raudtee raskustesse Postimees, 17. juuni 2007
  6. David Vseviov: Ivanovi korvpallivisiit võib olla märgilise tähendusega Päevaleht, 20. november 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]