Sentinum
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sentinum oli Vana-Rooma linn, mis asus 21. sajandi alguse haldusjaotuse järgi Itaalia Marche maakonnas. Linn asus madalas kohas, ligikaudu kilomeeter lõunas tänapäevase Sassoferrato omavalitsusüksuse keskusest. Linna varemed määrati kindlaks 1890. aastal ja leid avaldati trükis T. Buccolini poolt.[1]
Säilinud on linnamüüri alusmüürid ja leitud on ka linna väravaid, tee, veehoidlad ja elumajade riismeid. Tähelepanuväärsed kultuuriliselt tähtsaid leiud sisaldavad ka mitmeid 3. sajandi viimasest poolest pärinevaid mosaiiksillutisi[2] ja raidkirju; viimaste hulka kuuluvad ka kolm tähtsat tabulae patronatus''t ehk ametlike patroonide määramise õiguslike ratifitseerimiste jäädvustust.
Sentinumi lähedal toimus aastal 295 eKr Sentinumi lahing, milles roomlased alistasid samniidide ja gallide ühisväed. 40. aastatel eKr toimunud Rooma kodusõdade ajal asus Sentinum Marcus Antoniuse poolele, kuid seepeale linn hävitati väejuht Salvidienus Rufuse juhitud Octavianuse vägede poolt.[3] Linn planeeriti, ehitati ja linnastati uuesti ning Sentinumist sai keisririigi linn, millel olid munitsiipiumi ning (nagu vahel on oletatud) ka koloonia privileegid.
Linnas asunud keisririigi algusaega dateeritud termidest on leitud suur mustriline mosaiik, mida säilitatakse Marche riiklikus arheoloogiamuuseumis (Museo archeologico nazionale delle Marche). Münchenis asuvas Glüptoteegi muuseumis säilitatakse Sentinumist leitud 2. sajandist pärinevat värvilist Mithra-Soli kujutavat mosaiiki. Vana-Rooma ajast on säilinud ka mithraistlikud loomi kujutavad bareljeefid, mis esindasid pühendatud isiku arengu etappe, kuid need kasutati ära sealses Santa Croce kirikus; lisaks on jäädvustatud ka mitrahistlikke raidkirju.[4]
Arvatakse, et Sentiumi linlik elu kukkus kokku 5. sajandi esimestel aastatel toimunud Alaric I sissetungi ajal[5] ja hiljem see ei taastunud.
Linna asukohas ja seda ümbritsevatel aladel on tehtud arheoloogilisi väljakaevamisi Genova Ülikooli ja Urbino Ülikooli koostöös (töödejuhatajad olid vastavalt Maura Medri ja Sergio Rinaldi Tufi). Koht on kaitse all kui Sentinumi arheoloogiline park.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Chisholm, Hugh, ed. (1911). Encyclopædia Britannica (11th ed.). Cambridge University Press.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sentinum |