Sekvents (luule)

Allikas: Vikipeedia

Sekvents (ld sequentia 'järgnemine' – järgnes liturgias alleluiale) oli keskajal üks levinuimaid vaimuliku luule vorme. Sekventse lauldi või retsiteeriti liturgias enne evangeeliumi kuulutamist.

Sekvents arenes varakristlikest hümnidest (alleluia vokaliisidele kujunenud troobid olid sekventside alged) ning selle ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud (nt estampii). Tekstid olid tihti pühendatud kohaliku kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja seetõttu kujunes paikkonniti välja väga erinev sekventsirepertuaar. Eriti palju sekventsitekste loodi teise aastatuhande algul, hiliskeskajal oli arvatavasti käibel ligi 5000 seda tüüpi laulu. 16. sajandi keskel pidas Trento kirikukogu seda traditsiooni liialt vabaks ja liiga ilmaliku laulu sarnaseks ning kaotas enamiku sekventsidest käibelt, jättes alles vaid mõne üksiku. Kunstmuusika kaudu on tuntuimaks saanud sekvents "Dies irae", mille autoriks on Tommaso da Celano. [1] Teised tuntumad sekventsid on näiteks "Ave maris stella" ja "Stabat mater".

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Toomas Siitan, "Õhtumaade muusikalugu I", Talmar & Põhi, Avita, 1998, lk 40, 49