Seksuaalfunktsiooni häire

Allikas: Vikipeedia

Seksuaalfunktsiooni häire ehk seksuaalprobleem on probleem, mis pärsib täisväärtuslikku seksuaalelu. Seksuaalprobleemi võivad põhjustada nii psühholoogilised kui ka füüsilised (esmased tarbed on rahuldamata või inimene põeb mingit (sugu)haigust) faktorid.[1]

Et seksuaalprobleemile täpset definitsiooni ei ole, saab siiski välja tuua neli punkti, mis viitavad, et ilmselt vajab inimene profesionaalset abi:[2]

  • probleem esineb enamikul vahekordadel
  • probleem on kestnud üle poole aasta
  • probleem indutseerib suhtesse uusi probleeme
  • probleem takistab osalemist seksuaalsuhtes

Statistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küsitleti naisi ning mehi vanusevahemikus kaheksateist kuni viiskümmend üheksa ning selgus, et seksuaalprobleemid on tegelikult tavalised ning laialt levinud probleemid.[1]

Mehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leiti, et:[1]

  • 10% kannatab erektsioonihäirete käes ning näitaja tõuseb küsitletud vanusevahemiku lõpus 50 protsendini
  • 16% on kaotanud seksuaalse huvi
  • 30% kaebab enneaegset seemnepurset
  • 8% kaebab hilinenud seemnepurske üle

Naised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leiti, et:[3]

  • 33% puudub huvi seksi vastu
  • 24% ei suuda saavutada orgasmi
  • 21% ei tunne seksist naudingut
  • 18% kurdavad kehva lubrigatsiooni ehk märgumise üle
  • 14% tunnevad vahekorra ajal tupes valu

Kõige levinumad probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamus seksuaalfunktsioonihäireid on seotud ihaga, erutusega ja orgasmiga.[3]

Ihahäired[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ihahäire ehk sugutungi häire väljendub selles, et inimesel ei ole enam sugutungi. Kusjuures sugutungi kadumist põhjustavad ka muud faktorid, mille puhul ei saa ihahäirest rääkida. Näiteks depressioon või mõnuainete või mingite ravimite mõju.[4]

Erutushäired[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meestel on erutus otseselt seotud peenise erektsiooniprotsessiga ning naistel vastavalt kliitori suurenimisega. Meeste kõige levinum erutushäire ongi erektsioonihäire, mispuhul räägitakse sageli impotentsusest. Naiste puhul väljendub erutushäire sageli lubrikatsiooni puudumise näol.[4]

Orgasmihäired[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgasmi saavad mõlemad sugupooled, kus meestel kaasneb sellega seemnepurse ehk ejakulatsioon. Naistel väga levinud orgasmihäire on orgasmi hilinemine või hoopis ära jäämine. Meeste suurim probleem seevastu on enneaegne ejakulatsioon, mis noorematel inimestel võib esineda kohe pärast peenise tuppe viimist või lausa enne erektsiooni.[4]

Seksuaalprobleemide põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogilised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seksuaalhäireid võivad esile kutsuda mistahes vaimsed probleemid, mis ei lase inimesel ennast mugavalt tunda.[5]

  • üleliigne väsimus ja üleliigne stress
  • depressioon
  • sooritusärevus
  • madal enesehinnang
  • süütunne seksi pärast
  • erinevad hirmud
  • varasem negatiivne seksuaalkogemus

Füüsilised[5][muuda | redigeeri lähteteksti]

Narkootikumid ja mõned ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Libiido vähenemist võivad esile kutsuda alkohol, antidepressandid, antipsühhootikumid, mõned hormonaalravid ja epilepsiaravimid jne. Vaegejakulatsiooni võivad põhjustada antidepressandid, antipsühhootikumid jne.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 223–224.
  2. Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 223.
  3. 3,0 3,1 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 224.
  4. 4,0 4,1 4,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 224–225.
  5. 5,0 5,1 5,2 Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Lk 226.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett.