Seesamiseemned

Allikas: Vikipeedia
Seesamiseemned

Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seesamiseemned on kõige vanem teadaolev kirjasõnas mainitud maitseaine, mis on leidnud äramärkimist juba 5000 aastat tagasi Assüürias[viide?]. Juba väga ammustel aegadel levis seesam Mesopotaamiast edasi kõikidesse Vahemeremaadesse, Jaapanisse ja Hiinasse.

Ameerikasse jõudsid seesamiseemned neegerorjade kaudu, kes nimetasid neid benné seeds. Hiljem said nad väga populaarseks USA lõunaosariikide köögis.

Ostmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seesamiseemnetega üleriputatud küpsetis

Seesamiseemned võivad koorimata kujul olla pruunides, punastes või mustades toonides, kuid kõige levinum on kahvatu hallikas-kollakas värvivarjund. Erksad ja tumedad toonid võimaldavad roogi atraktiivselt kaunistada. Siiski tuuakse seesamiseemned müügile enamasti koorituna, kuna koores sisalduv oksaalhape häirib kaltsiumi omastamist ning annab seemnetele kergelt mõrkja maitse. Samas kehtib see vaid suuremate seemnekoguste tarbimisel (nt tahhiini), roogade kaunistamisel seda arvesse võtta vaja ei ole.

Tänu kõrgele õlisisaldusele rääsuvad seemned kiiresti, nii tuleks neid korraga osta väiksemates kogustes.

Säilitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seesamiseemneid tuleks säilitada kuivas kohas, õhukindlalt ja valguse eest varjatult kuni kolm kuud. Külmkapis võivad nad vastu pidada aga kuni pool aastat, sügavkülmas aga aasta. Maitseomaduste säilitamise huvides tuleks seesamiseemneid osta alati tervetena.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seemneid kasutatakse laialdaselt Aasias, eriti aga on nad hinnas India köögis.

Seesamiseemnete meeldivalt magus maitse muudab nad tänuväärseks lisandiks igasugustes küpsetistes ja maiustustes (nt halvaa) Samuti sobib neid ideaalselt kasutada rohelistest taimedest salatite üleriputamiseks, seemneid võib lisada ka pannkoogitaignasse, pirukatäidistesse ja vürtsikatesse pajaroogadesse.

Seesami pähklitaoline aroom avaldub täiel määral alles röstimisel. Röstige seemneid ahjuplaadil õhukese kihina madalal kuumusel tihti segades 10-15 minutit. Röstimine muudab seemned kuldkollaseks ja maitsvaks.

Pikantsete toitude vürtsitamisel on seesami maitse intensiivsem, kui seemned eelmevalt koos vähese soolaga uhmris purustada.

Tervislik toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seesamiseemned sisaldavad rohkesti väärtuslikku seesamiõli, mille sisaldus võib vastavalt sordile ulatuda kuni 50 %-ni, samuti E-vitamiini, letsitiini, niatsiini, rikkalikult taimseid valke (20-40 %), magneesiumi, rauda ning kaltsiumi. Viimast on organismil tunduvalt lihtsam omastada, kui seemned on pastaks töödeldud.

Toiteväärtus ning biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained[1]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 5,00 g
Kalorsus 567 kcal
Valgud 16,96 g
Lipiidid 48,00 g
Tuhk 4,00 g
Süsivesikud 26,04 g
Kiudained 16,9 g
Suhkrud 0,48 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 131,0 mg
Raud (Fe) 7,78 mg
Magneesium (Mg) 346,0 mg
Fosfor (P) 774,0 mg
Kaalium (K) 406,0 mg
Naatrium (Na) 39,0 mg
Tsink (Zn) 10,23 mg
Vask (Cu) 1,46 mg
Mangaan (Mn) 1,43 mg
Seleen (Se) 34,4 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C - mg
B1 1,20 mg
B2 0,47 mg
B3 5,44 mg
B4 25,6 mg
B5 0,68 mg
B6 0,15 mg
E 0,25 mg
A 3,0 μg
Foolhape 96,0 μg
Aminohapped[1]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 3,78 g
Arginiin 2,52 g
Aspartaamhape 1,57 g
Leutsiin 1,30 g
Glütsiin 1,16 g
Valiin 0,95 g
Seriin 0,92 g
Fenüülalaniin 0,90 g
Alaniin 0,87 g
Proliin 0,77 g
Isoleutsiin 0,73 g
Türosiin 0,71 g
Treoniin 0,70 g

Suurimad tootjad, eksport ja import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad tootjad 2008. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
India India 640 000 18,1
Myanmar Myanmar 620 000 17,5
Hiina Hiina 586 408 16,6
Sudaan Sudaan 350 000 9,9
Etioopia Etioopia 186 772 5,3
Uganda Uganda 173 000 4,9
Nigeeria Nigeeria 110 000 3,1
Niger Niger 50 646 1,4
Paraguay Paraguay 50 049 1,4
Kesk-Aafrika Vabariik Kesk-Aafrika Vabariik 49 027 1,4
Maailm kokku 3 542 129 100

2009. aastal toodeti maailmas kokku 3,51 miljonit tonni seesamiseemneid ja külvipinna suuruseks oli 7,52 miljonit hektarit. Viimase 40 aastaga on toodetud seemnete mass tõusnud natuke üle kahe korra.[2]

Suurimad seesamiseemnete importijad 2008. aastal olid Hiina (234,0 tuhat tonni), Jaapan (185,1), Türgi (80,2), Lõuna-Korea (63,9) ja USA (37,9). Samal aastal olid suurimad eksportijad India (194,3 tuhat tonni), Etioopia (130,1), Sudaan (105,5), Myanmar (95,5) ja Nigeeria (85,0).[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 11.01.2011. (inglise)
  2. 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 11.01.2011. (inglise)
  3. "Food and Agriculture Organization of the United Nations: TradeStat". faostat.fao.org. Kasutatud 11.01.2011. (inglise)