Seenering
Seenering (ka nõiaring) on looduslikult esinev seentest moodustunud sõõr – mingit üht liiki seene kloon.
Ringi teke saab alguse mullas idanenud ja seejärel kasvama hakanud seeneeosest. Kui mingeid tõkkeid ees pole, kasvab seeneniidistik igas suunas enam-vähem ühtlase kiirusega, sõltuvalt liigist ja tingimustest umbes 5–25 sentimeetrit aastas. Enamik seeneringe on katkendlikud, mis tuleneb sellest, et seeneniidistikul jääb iga aastaga maa all laiemaks kasvades tavaliselt ette mõni teine seen, puu või muu takistus. Takistuste puudumise korral (näiteks heinamaal) esineb ka väga korrapäraseid ringe. Seenering on moodustunud seeneniidistiku nooremas osas mullast väljakasvavatest viljakehadest, mida kõnekeeles nimetatakse "seenteks".[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Erast Parmasto: Kakssada kaks aastat seeneringe. Loodus, juuli 1998.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Erast Parmasto: Kakssada kaks aastat seeneringe. Loodus (1997), juuli 1998
- Kiire kasvuga seenering pani külarahva ufosid kahtlustama. Maaleht, 8. september 2009
- Seenering hävitab kasvuteele jäävad kuused. Maaleht, 10. september 2010