Seagripp

Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju.

Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid.

Gripi (A/H1N1) pandeemia aastal 2009

H1N1 tüve levimine 2009

Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt; uuemate uuringute andmetel on tegu ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. WHO on soovitanud kasutada seagripi asemel mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu).

Viiruse sünnikoduks peetakse Aasiat, kust see levis Ameerika mandrile ning tekitas esimese epideemiakolde Mehhikos. Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia. 2010. aasta seisuga on maailmas kokku haigestunud miljoneid inimesi, neist 17 686 on gripi tagajärjel surnud. Üldiselt on gripp eluohtlik väikelastele, vanuritele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. On oletatud, et uus gripiviirus võib teatud juhtudel olla eluohtlik ka muidu tervetele inimestele, kutsudes esile ülitugeva immuunreaktsiooni.

Gripi haigustunnused on kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu. Nakatumise vältimiseks soovitatakse pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga. Sealiha söömine seagrippi haigestumist ei põhjusta.

Eestis

Eestis on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris registreeritud 774 uue gripi haigusjuhtu. Kokku on Eestis uude grippi surnud 21 inimest.

Muu

RASKETE TÜSISTUSTE JA KRIITILISE SEISUNDI ÄRAHOIDMISEKS:

Peale tavaliste gripisümptomite tuleb seagripi puhul olla eriti ettevaatlik järgmiste haigusnähtude puhul ja kohe ühendust võtta arstiga:

- hingamisraskused - valu või rõhuv tunne rinnus - äkiline peapööritus või segane olek - tugev või pidev oksendamine - gripilaadsed haigusnähud kaovad, kuid tulevad tagasi koos palaviku ja raske köhaga

LASTEL LISAKS VÕIMALIK JÄRGMISED NÄHUD:

- nahk on sinakas või hall - laps ei joo piisavalt (väikelaste puhul harv pissimine ka) - laps ei ärka või reageeri millegi peale - laps on nii pahuras tujus, et ei taha isegi süles olla

Vaata ka

• Gripp
• Gripiviirus
• Linnugripp
• Viirused

Välislingid

• WHO | Pandemic (H1N1) 2009 - Full coverage
• WHO Statement 22 January 2010 - Statement of the World Health Organization on allegations of conflict of interest and 'fake' pandemic
• Tervisekaitseinspektsiooni teavituskampaania

Artiklid ajakirjanduses

• "Eestis suri 13-aastane poiss uude grippi" Postimees, 23. november 2009
• Villu Päärt: "Seagripi õppetunnid" Novaator, 8. veebruar 2010