Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta
Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta on 8. juulil 1921 Konstantin Pätsi esimese valitsuse vastu võetud seadus, millega asutati Kultuurkapital. Riigikogu juhatus tunnistas seaduse maksvusetuks, sest Riigikogu ei kinnitanud seda kahe kuu jooksul pärast istungjärgu lõppu (RT 1921, 91, 173). Uue Kultuurkapitali seaduse võttis Riigikogu vastu 1925. aastal.
Ajutise Valitsemise korra § 12-a põhjal 8. juulil 1921 a. vastuvõetud
Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta[muuda | muuda lähteteksti]
RT 1921, 61, 66.
§ 1. Teaduse, kunsti, hariduse ja spordi toetamiseks asutatakse Tallinnas juriidilise isiku õigustega sihtvarandus, nimega "Kultuurkapitaal".
§ 2. Nimetatud sihtvarandust moodustavad kõik rahasummad ja varandused, mida riigi- ja omavalitsuse asutused, niisama ka eraisikud, teaduse, kunsti, hariduse ja spordi toetamiseks määravad või annetavad, ilma et nad raha või varanduse saajat ära tähendaksid.
§ 3. Kultuurkapitaalile annetatud raha ja varandusi valitseb ja tarvitab § 1-s tähendatud otstarbeteks kunni selle kapitaali alaliste orgaanide loomiseni ajutine komitee, mis koos seisab riigivanemast ehk tema asetäitjast kui juhatajast, ja haridus-, raha- ja siseministrist, kui komitee liigetest.
§ 4. Ajutisele komiteele tehakse ülesandeks Kultuurkapitaali põhikirja kokku seada, kus selle kapitaali sihid, tema kogumise ja tarvitamise kord, tema alalised orgaanid, kapitaali orgaanide tegevuse sisemine ja väline kontroll ja kapitaali likvideerimise kord tulevad kindlaks määrata. Kultuurkapitaali põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus; selle maksmahakkamisega lõpetab ajutine komitee oma tegevuse.
§ 5. Kultuurkapitaal on igasugustest riigi ja omavalitsuse heaks võetavatest maksudest vaba.
Riigivanema asetäitja Joh. Kukk.
Kohtuminister J. Reichmann.
Riigisekretäär K. Terras.