Seadmepüstik

Allikas: Vikipeedia
19-tolline seadmepüstik professionaalses helitöötluses

Seadmepüstik (inglise keeles rack) ehk serverikapp on tugevatest metallraamidest koosnev standardsete mõõtudega raamistik, mille külge on võimalik kinnitada erinevaid telekommunkastiooniseadmeid – eelkõige võrguseadmeid ja servereid, kuid ka palju teisi seadmeid. Igat kinnitatud seadet nimetatakse mooduliks. Seadmepüstiku enim levinumaks standardiks on 19-tolline seadmepüstik, millele kinnitatavate moodulite esipaneeli laiuseks koos kinnituskohtadega on 19 tolli.

Ülevaade ja ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seadmeid, mis on disainitud kasutamiseks seadmepüstikus, nimetatakse vastavalt nende tööülesandele kas püstikuseadmeks või püstikuserveriks või lihtsalt riiuliks. Kuna vastav terminoloogia eesti keeles veel puudub, siis tihtipeale kasutatakse ka inglise keelest tuletatud terminit räkitav (rack-mountable), mis tähendab, et see seade on mõeldud kinnitamaks serveripüstiku külge. Lisaks laiusele on ka püstikuseadmete kõrgus standardiseeritud – üks püstikuühik vastab 1,75 tollile ehk 44,45mm. Püstikuühiku tähisena kasutatakse mõnikord ka ebastandardset tähist RU (rack unit)[1]

Esimesed 19-tollised seadmepüstikud võeti kasutusele raudteede valgusfooride releede hoiustamiseks. Kuigi seadmepüstikutes hoiustatavad seadmed on tänapäeval hoopiski teistest valdkondadest, on tollased mõõtmed jäänud tänini standardiks. 19-tolliseid seadmepüstikuid kasutatakse tänapäeval enim nii telekommunikatsiooni-, arvuti-. multimeediatööstuses, kuigi telekommunikatsioonis on siiski valdavaks standardiks 23-tollised serveripüstikud, mille kõrguseks on 1 toll (25,4mm), kuna need pakuvad rohkem ruumi kaablite hoiustamiseks.

Kõige tüüpilisemad 19-tollised püstikuseadmed on professionaalsed heli- ja videoseadmed (võimendid ja väiksemad mikserpuldid). Kuna püstikuseadmed võtavad vähem ruumi kui tavalised seadmed, siis kasutatakse neid ka serverite hoiustamiseks. Lisaks on püstikseadmed kasutusel ka mitmetes automatiseerimise- ja juhtimisega seotud valdkondades.

Enamasti on püstikuseadmete esipaneel ühest püstikuühikust 1/32 tolli (0.787 mm) väiksem – see võimaldab üksteise peale paigaldatud seadmete vahele jätta vaba ruumi, et ühe seadme eemaldamiseks või paigaldamiseks ei peaks teist liigutama.[2]

Seadmete paigaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püstikuühikud

Kinnitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgsete seadmepüstikute puhul kinnitati seadmed püstiku raami külge tavaliste poltidega, kusjuures vajaliku keermega auk lõigati kohapeal enne seadme paigaldamist. See võte leiab tänapäeval kasutust üha harvemini ning ainult selliste seadmepüstikute juures, milles seadmeid hooldada või eemaldada on vaja väga harva. Praegusel ajal on enam levinud seadmepüstikud, mille raami küljes on standardile vastavate mõõtudega augud koos kinnitustega, mida on vajadusel võimalik ise eemaldada või lisada. Selliste seadmepüstikute puhul kinnitatakse paigaldatav seade kahe või enama kruviga.

Kinnitused ja kruvi

Kõige uuemate seadmepüstikute puhul pole kinnitamiseks vaja kasutada kruve, kuna püstiku raamid on varustatud vajalike konksude ja tugedega, mis hoiavad paigaldatud seaded kindlalt omal kohal. Selliste seadmete puhul on võimalik kasutada ka vanemate seadmete jaoks mõeldud kinnitusi ja kruve.

Kuna seadmed kinnitatakse ainult püstiku esimese paneeli külge, siis raskemate ja suuremate seadmete puhul osutub see probleemiks. Enamasti on raskemad seadmed aga disainitud kasutamaks ka püstiku tagumist paneeli, mis jaotab raskuse ühtlaselt ära. Kuna seadmepüstikud on tihtipeale erineva sügavusega, siis on ka püstikuseadmed disainitud nõndaviisi, et sobiksid mitmetele erinevate mõõtudega seadmepüstikutele.

Seadmepüstiku teotavad postid on enamasti valmistatud ca. 2mm terasest või mõnevõrra paksemast alumiiniumist. Kuna postid peavad kannatama palju raskust, siis kasutatakse L-kujulisi poste, mis on võimelised kandma rohkem raskust kui tavalised metallist postid.

Kelgud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rasked seadmed ning seadmed, millele on vaja tagada pidev ligipääs, pole tavaliselt kinnitatud seadmekapi kõigi nelja posti külge, vaid hoopiski paigaldatud eraldi kelgu peale, mis omakorda on kinnitatud seadmepüstiku kõigi nelja tugiposti külge. Kelk võimaldab seadet vabalt püstikust välja libistada. Tagamaks parema kinnituse saab ka kelgule kinnitatud seadme omakorda kahe esimese püstikuposti külge kinnitada. Kuna kelkude mõõtmetel pole kasutusel ühist standardit, tuleb tavaliselt seadmele sobiv kelk osta seadme tootjalt.

Serverite kinnitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

19-tolline serverite seadmepüstik.

Seadmepüstikus kasutamiseks mõeldud serveritel on tihtipeale mitmeid lisavõimalusi, mis teevad serveri kasutamise seadmepüstikus lihtsamaks:

  • Kelgud lukustuvad teatud kohtadel, mis tagab seadmete paigal püsimise ka siis, kui seade on koos kelguga seadmepüstakust osaliselt väljas.
  • Mõningad tootjad paigaldavad seadmete taha kaabli hoiustamiseks erinevaid lahendusi, mis võimaldab kaableid korrapäraselt hoida.
  • Suuremates süsteemides kasutatavatele serveritele paigaldatakse LED tuled nii serveri esimese kui ka tagumise osa peale. Selline lahendus võimaldab eriti suurte süsteemide puhul kergemini leida üles otsitav server.
  • Tihtipeale lisatakse ka mitmeid käepidemeid, et serverit oleks kergem tõsta, lükata või tõmmata ilma, et see kahjustaks kaableid.

Kui ühes seadmepüstikus on väga palju erinevaid arvuteid, siis on ebapraktiline kasutada igal arvutil eraldi omaette hiirt, kuvarit ja klaviatuuri. Selle vältimiseks kasutatakse KVM-lülitit, mis võimaldab samaaegselt ühte klaviatuuri, hiirt ja monitori jagada mitme arvuti vahel. Sellisel juhul ühendatakse iga seade KVM-lülitiga ning KVM-lülitist lähevad hiire, klaviatuuri ja monitori juhtmed edasi igasse seadmesse eraldi.

Kuna seadmete paigaldamiseks mõeldud augud on vertikaalselt sümmeetriliselt, siis on võimalik püstikseadmeid paigaldada ka tagurpidi, kuigi kõik seadmed, eelkõige optiliste andmekandjatega töötavad seadmed ei pruugi sellise konfiguratsiooni korral laitmatult töötada.


Nelja- ja kahe postiga püstikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püstikuid tehakse kas kahe või nelja vertikaalse alumiiniumist või terasest postiga. Nelja postiga seadmepüstikud võimaldavad kasutada ka kelke või kinnitada raskemad seadmed kõigi nelja posti külge. Kahe postiga seadmepüstikud on enamlevinud telekommunikatsiooniga tegelevates serveriruumides, kuna sealsed seadmed on tihtipeale kergemad ning väiksemad, mistõttu piisab ka ainult kahest postist.

Spetsifikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seadmepüstiku konstruktsioon koosneb kahest vertikaalsest paralleelsest metallist postist. Kumbki post on 15.88mm lai ning neid eraldab 450.85 millimeetrine vahe, andes seadmepüstiku kogulaiuseks 482.60mm (19 tolli). Kummalgi postil asuvad kohakuti augud ühtlaste vahedega nii, et iga posti ühele augule vastab täpselt teise posti teine auk, mis on maapinnast sama kõrgel kui esimese posti vastav auk.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1]Ingliskeelsete info- ja sidetehnoloogia terminite seletav sõnaraamat
  2. 19-inch rackFrom Wikipedia, the free encyclopedia
  3. http://www.server-racks.com/eia-310.html