Saul Kripke

Allikas: Vikipeedia
Saul Kripke

Saul Aaron Kripke (sündinud 13. novembril 1940 New Yorgi osariigis Bay Shore'is) on juudi päritolu USA filosoof ja loogik.

Ta on Princetoni Ülikooli emeriitprofessor ning CUNY Graduate Centeri distingeeritud filosoofiaprofessor.

Ta on tuntud modaalse loogika, osutusteooria ja Ludwig Wittgensteini "Filosoofiliste uurimuste" alaste tööde poolest. Paljud tema tööd on avaldamata ning neist on olemas ainult lindistused või eraviisiliselt levitatavad käsikirjad.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kripke tuntumad panused filosoofiasse on:

  1. Modaalloogika, intuitsionistliku loogika ja mõningate muude mitteklassikaliste loogikate Kripke semantika, mille avaldamist ta alustas juba teismelisena.
  2. Tema 1970. aasta loengud Princetoni Ülikoolis "Nimetamine ja paratamatus" (avaldatud 1972 ja 1980), mis avaldasid keelefilosoofia arengule olulist mõju ning andsid tõuke metafüüsika taaselustumisele.
  3. Tema tõlgendus Ludwig Wittgensteini filosoofiale.
  4. Tema tõeteooria ("Outline of a Theory of Truth").

Modaalloogika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kripke semantika

Kripke varajased tööd (sealhulgas "A Completeness Theorem in Modal Logic" (selle ta kirjutas teismelisena) ja "Semantical Considerations on Modal Logic") olid pühendatud modaalloogikale. Kõige tuntumad modaalsed loogikad on konstrueeritud ühe nõrga loogika K baasil; see loogika on saanud nime Kripke järgi.

Artiklis "Semantical Considerations on Modal Logic" (1963) pakkus Kripke lahenduse ühele klassikalise predikaatloogika raskusele. Maailmasõlteline lähenemine pidi näitama, kuidas ühe võimaliku maailma objektid võivad teises mitte eksisteerida. Ent tavalised reeglid kvantoritega ümberkäimiseks nõuavad, et iga term osutaks millelegi, mis eksisteerib kõikides võimalikes maailmades. See paistab olevat ühitamatu meie tavapraktikaga: me kasutame termineid kontingentselt eksisteerivatele asjadele osutamiseks. Kripke vastab sellele raskusele terminite elimineerimisega. Ta toob näite loogikasüsteemist, mis kasutab maailmasõltelist interpretatsiooni ja säilitab klassikalised reeglid. Ent selle hinnaks on keele vaesustumine ning modaalse lauseloogika nõrgenemine.

Nimetamine ja paratamatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nimetamine ja paratamatus
Next.svg Pikemalt artiklis Kausaalne osutusteooria

Kripke kolm loengut on rünnak Gottlob Frege ja Bertrand Russelli pärisnimede kirjeldusteooriale, mille kohaselt nimi (pärisnimi) osutab mingile objektile seetõttu, et nime seostatakse kirjeldusega (määrava kirjeldusega), millele objekt vastab. Kripke tõi mitu näidet, mis näitavad seda teooriat ebausutavana.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saul Aaron Kripke pälvis 2001. aastal Schocki auhinna loogika ja filosoofia alal.

Aastal 2004 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saul Kripke oli abielus filosoof Margaret Gilbertiga.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Nimetamine ja paratamatus" (tlk Anto Unt) TÜ Kirjastus, 2001