Sarkomeer

Allikas: Vikipeedia

Lihaste kontraktsiooni molekulaarmehhanism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igas grammis skeletilihases on umbes 100 mg nn. kokkutõmbevalke. Nende valkude, nimelt aktiini (molekulmass 42 000) ja müosiini (molekulmass 500 000) koostööd lihase kokkutõmbe elementaarprotsessis kirjeldab H.E.Huxley ja J.Hansoni libisevate filamentide teooria.

Kokkutõmbevalgud aktiin ja müosiin moodustavad müofibrillide peeni ja jämedaid müofilamente. Nad paiknevad lihaserakus paralleelteljeliselt. Inimese lihaskius võime näha kontraktiilseid, umbes 1 mikromeetri jämedusi voolikutaolisi müofibrille, mis omakorda koosnevad paljudest umbes 2,5 miktromeetri pikkustest sarkomeeridest. Erinevad sarkomeerid on omavahel eristatud vaheseintega - Z-ketastega. Müofibrillide vahel paiknevad mitokondrid e sarkosoomid. Samuti võime siin näha nii longitudinaalsetest kui transversaalsetest torukestest koosnevat kanali-süsteemi.