Sarkandaugava asum
Sarkandaugava (saksa keeles Rote Düna, eesti keelde tõlgituna 'Punane Daugava') on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 7,596 km². Asub Daugava haru Sarkandaugava kaldal. Asum piirneb lõunas Skanste ja Pētersala-Andrejsala asumiga, läänes Kundziņsalaga, idas aga Mežaparksiga. 19 189 elanikku (2010).
Sarkandaugava asub üldiselt madalal ja tasasel alal Daugava deltas, mis ulatub 1–4 meetrit üle merepinna. Asumi keskosas asub kõrgem osa; Aldarise pargis asub Sarkandaugava kõrgeim koht (21 meetrit üle merepinna).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keskajal asusid Sarkandaugavas karjamaad. Karjamaade juurde viivast teest kasvas hiljem välja üks asumi tähtsamaid tänavaid, mis karjamaadede järgi sai nimeks Ganību dambis. Karjamaade ja linna vahel asus Riia kindlustiste vöönd. Sarkandaugava läks Riia koosseisu suuremalt jaolt aastal 1828, aga aastal 1861 liideti linnaga ka Mīlgrāvise asumisse inglase Hunti aurusaeveski juurde viiv tee.
Krundid ja hooned hakkasid Sarkandauga loovasse tekkima pärast Põhjasõda, mil tsaar Peeter I rajas sinna korrapärase planeeringuga aia. Parki rajati tiigid, ehitustööde jaoks toodi Hollandist lupja ja telliseid. Tsaar kavatses aia juurde rajada ka kivist lossi, aga see kavatsus ei saanud teoks. Tsaar sattus sõdurite rajatud aeda vaid korra – aastal 1723. XVIII sajandi teisel poolel tegutses pargi juures puukool.
XVIII sajandi lõpus oli asumisse jäänud vaid lihtrahvas – lootsid ja kalurid. Aedniku maja juurde ehitati toona elamute kompleks, kuhu rajati invaliidide kodu. Tsaar Nikolai I lasi sinna aastal 1827 rajada ka töömaja, mis sai valmis aastaks 1836. Tänapäeval asub seal kompleksis Riia Psühhoneuroloogia Haigla.
Aiast on säilinud mõned vanad puud ja tiigid; seda on laiendatud Riia kindlustusvööndi aladele. Aastal 1878 rajati pargi serva tellistest uusgooti stiilis luteri kirik. Selle juures asus ka väike kalmistu, mis suleti aastal 1964. Aastal 1935 õnnistati sisse ka Sarkandaugava katoliku kirik.
Sarkandaugava suvemõisade juurde kerkisid mitmed tööstusettevõtted, nii et asumist sai üks vanemaid tööstuspiirkondi Riias. Põhjuseks oli jõe lähedus, mis võimaldas kaupade transporti. Sinna kerkisid mitmed puutööstused, jalatsivabrik, keemiatehas. Vanimaks ettevõtteks oli Raawe mõisa juurde tekkinud Raawe suhkruvabrik. Teine tähtsam tööstusettevõte oli Vogti mõis. Aastal 1865 asutati õllevabrik, millest on välja kasvanud praeguse aja suurim õllevabrik Lätis – Aldaris.
Vabriku juures asub Aldarise park, mille kavandas Georg Kuphaldt. Pargi servas asub endine Kārlis Ulmanise suveresidents, kus asub praegu Läti kunstimuuseum Dauderi.
Asumis on säilinud mitmeid XIX sajandil ehitatud puithooneid. Asum sarnaneb selles mõttes Āgenskalnsiga, ka asus seal nagu Āgenskalnsiski oma turg.
Aastal 1872 avati asumi servas platvorm Aleksandra Augstumi, millest aastal 1915 sai Sarkandaugava raudteejaam. Jaamast sai alguse Mežaparksi asumisse viiv kitsarööpmeline nn lasteraudtee, mis suleti aastal 1997.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sarkandaugava koduleht (läti keeles)
- Asum portaalis CitaRiga (läti keeles)