Saprofaag

Allikas: Vikipeedia
Sitasitikas toitumas loomsest väljaheitest

Saprofaagid ehk skisofaagid on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest.

Saprofaagid on näiteks vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt.

Terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Saprotroofide ja nendega seotud lähismõistete osas on kirjanduses segadust ja ebajärjepidevust.

  • Saprofiil on organism (hrl taim või loom, kes surnud orgaanilise aine peal või sees elab);
  • saprotroof on mis tahes organism, kes toitub surnud orgaanilisest ainest;
  • saprofaag on loomorganism (nt sitasitikas), kes toitub surnud orgaanilisest ainest. Sünonüümne on detritovoor ehk detritofaag, mida kasutatakse sageli veekeskkonnas orgaanilisest surnud ainest toituvate loomade kohta.

Saprofaage saab liigitada järgmiselt:

    • saprofaagid kitsamas mõistes on surnud taimsest materjalist toituvad loomad;
    • koprofaagid toituvad loomsetest väljaheidetest (sh sõnnikust);
    • nekrofaagid toituvad loomakorjustest;
    • lisaks räägitakse mõnikord fütosaprofaagidest (toituvad surnud taimsest materjalist ehk samuti saprofaagid kitsamas mõistes) ja zoosaprofaagidest (toituvad surnud loomsest materjalist);
    • saprovoor on saprofaagide kohta harva kasutatav sünonüüm;
    • saprofüüt (nt pisikäpp) on surnud orgaanilisel ainel elav (ja näiteks seente kaudu ka toituv) taim. Botaanilis-ajaloolistel põhjustel arvati siia varem ka bakterid ja seened, ehkki eesliide "-füüt" viitab taimele.

Saproobideks nimetatakse hüdrobioloogias vee saproobsusastet iseloomustavaid organisme.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]