Seebipuulised
| Seebipuulised | |
|---|---|
 Šellakipuu illustratsioon raamatust "Köhler's Medizinal-Pflanzen" | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Seebipuulaadsed Sapindales |
| Sugukond |
Seebipuulised Sapindaceae Juss. |
Seebipuulised (Sapindaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Seebipuuliste hulka kuulub 140–150 perekonda ja 1400–2000 liiki. Nende seas on puid, põõsaid, rohttaimi ja liaane.
Seebipuulistele kõige lähedasem sugukond on ruudilised. Seebipuuliste kõige ürgsem tänapäevane perekond on Hiinas kasvav Xanthoceras.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Lehed[muuda | muuda lähteteksti]
Seebipuuliste lehed paiknevad reeglina vahelduvalt, harvem (näiteks vahtratel, hobukastanil ja veel mõnel perekonnal) ka vastakalt. Lehed on kõige sagedamini sulgroodsed, mõnikord ka sõrmroodsed või sõrmjalt jagunenud. Leheroots on alusel paksenenud. Abilehed puuduvad.
Õied[muuda | muuda lähteteksti]
Õied on väikesed ja ühesoolised, vahel vormiliselt kahesoolised, aga sisuliselt ühesoolised, kuigi taimed ise võivad olla nii ühekojalised kui kahekojalised. Õied on koondunud õisikutesse, kõige sagedamini pööristesse. Kõige sagedamini on õites 4-5 kroonlehte ja tupplehte (perekonnal Dodonaea kroonlehed puuduvad). Tolmukad asuvad õie keskel ja tolmukaniit on sageli karvane. Tolmukaid on 4–10, kõige sagedamini paiknevad nad kahes kontsentrilises ringis, kummaski 4 tolmukat, kokku 8. Emakas on 2-3 viljalehte, mõnikord kuni 6. Tavaliselt on õies ainult üks emakakael, millel on hõlmakujuline emakasuue. Kõige sagedamini tolmeldavad õisi linnud ja putukad, aga mõned liigid on tuultolmlejad.
Viljad[muuda | muuda lähteteksti]
Viljad on mitmekesised. Seebipuuliste viljad võivad olla nii lihakad kui kuivad, nii pähklid, marjad, luuviljad, laguviljad, kuprad (Bridgesia) kui tiibviljad (vahtrad). Seemnes puudub endosperm, kuid sageli esineb seemnerüü.
Paljud neist sisaldavad kergelt mürgiseid saponiine. Seebupuuliste lehtedel, seemnetel või juurtel on seebi omadused. Saponiine toodetakse seebipuu luuviljadest. Need on tõhusad pindaktiivsed ained, mida kasutatakse kosmeetikas ja detergentidena.
Tähtsaimad esindajad[muuda | muuda lähteteksti]
Seebipuulaadsete seltsi kuuluvad ka sellised troopilised puuviljad nagu litši ja rambutan. Sugukonda kuulub ka liaan, mille seemnetest saadakse guaraanat. Need seemned sisaldavad kuni 5% kofeiini ning nendest tehtud pastat segatakse šokolaadi sisse ja kasutatakse kohvisarnase ergutava joogi tegemiseks. Seebipuu marjadest valmistatakse seepi. Vahtratest saadakse vahtramahla ja vahtrasiirupit. Hobukastan ja mitu vahtraliiki on väärtusliku puiduga. Mitu perekonda on ilutaimed, näiteks Koelreuteria, Cardiospermum ja Ungnadia. Indias toodetakse taimest Schleichera trijuga makassariõli.
Eesti taimedest kuuluvad siia sugukonda vahtrad ja hobukastan.