Sandave keel

Sandave
Kõneldakse	Tansaania, Dodoma regioon
Kõnelejaid	40 000
Keelkond	Khoisan Sandave Sandave [sad]
Dialektid	idasandave keel, läänesandave keel
Süntaktiline tüpoloogia	SOV (subjekt, objekt, verb)
Keelekood	ISO 639-2 ISO 639-3 sad

Sandave keel kuulub Khoisani keelkonda. Kõneldakse Tansaanias Dodoma regioonis Kondoa piirkonnas Bubu ja Mponde jõe vahel. Kõnelejaid on 40 000. Keelt kasutatakse aktiivselt kõigil haldusaladel ja kõigis vanuserühmades.

Dialektidena esineb idasandave ja läänesandave keel. Nende dialektide erinevused on väikesed, need seisnevad kõne kiiruses, häälduses, sõnavaras ja grammatilistes ilmingutes. Läänesandave keel jaguneb veel läänepoolseks ja teist keskseks.

Kasutusel on ladina kirjasüsteem, kuid kirjutamiseks-lugemiseks eelistatakse suahiili keelt, sest sandavet peetakse liiga keeruliseks.

Arvsõnad

Arvsõnad on sandave keeles nagu omadussõnad, mis järgnevad nimisõnale, mille hulka nad määravad ja moodustavad. Sandave arvsõnad on kombinatsioon viiend- ja kümnendsüsteemist. Ühest viieni ja kümme on mittetuletatud vormid. Kõik teised arvsõnad on moodustatud liites kaks või rohkem alusnumbrit (17= kümme pluss viis pluss kaks).

Arvsõnad

tséxì	üks
dàndà	kaks
sòmkíxị−swàmkíxị	kolm
hàkáxị	neli
kwàʔáná	viis
kwàʔáná dàndà tséxì	kuus
kwàʔáná dàndà kísóxì	seitse
kwàʔáná dàndà sòmkíxị	kaheksa
kwàʔáná dàndà	üheksa
kómị	kümme
kómị dàndà kwàʔáná dàndà dàndà	seitseteist (kümme pluss viis pluss kaks)

Fonoloogia

Konsonandid

		Labiaal	Alveolaar	Palataal	Velaar	Larüngaal
Klusiilid	Helitu aspireeritud	ph	th		kh
	Helitu	p	t		k	ʔ
	Heliline	b	d		ɡ
	Nasaal	m	n		ŋ
Frikatiivid	Helitu	f	s		x	h
	Lateraal		ɬ
Afrikaat	Helitu aspireeritud			tsh
	Helitu			ts
	Heliline			dz
	Helitu lateraal		tɬ
	Heliline lateraal		dlʒ
Ejektiiv	Helitu				k’
	Helitu afrikaat		ts’
	Helitu lateraal		tɬ’
Liikvida			l, r
Poolvokaal				y	w

Lisaks eristatakse kolme imihäälikut: dentaal e hammashäälik (|), alveolaarid e hambasombuhäälikud (!) ja lateraal e külghäälik (||). Igal imihääliku tüübil on viis versiooni: helitu aspireerimata, helitu aspireeritud, heliline, heliline nasaal, ja kõrihäälik. Neid häälikuid ei leidu peale Aafrika kusagil mujal maailmas. Imihäälikuid leidub sõna alguses, harvematel juhtudel ka sõna keskel. Sandave kõnelejad peavad helitut aspireeritud konsonanti „normaalseks“ ja „tugevaks“, tema helitut vastet „nõrgaks“. „Nõrk“ helitud konsonandid võivad olla auditoorselt tajutud peaaegu nagu helilised.

Imihäälikud

	Dentaalid	Alveolaarid	Lateraalid
Helitu aspireerimata	|	!	||
Helitu aspireeritud	|h	!h	||h
Heliline	ˬ|	ˬ!	|ˬ|
Heliline nasaal	ŋ|	ŋ!	ŋ||
Kõrihäälik	|’	!’	||’

Vokaalid

Vokaalide süsteem põhineb viiel vokaali omadusel: a, e, i, o, u. Eristatakse pikk ja lühikesi oraalseid ning helituid vokaale. Selgelt eristuvad vokaalide pikkused on sandave keele omapäraseid tunnuseid.

Vokaalid

Lühike oraalne	i	e	a	o	u
Pikk oraalne	ii	ee	aa	oo	uu
Helitu	ị				ụ

Helitute vokaalide fonoloogiline staatus on problemaatiline kuna nende häälduses ei ole heli, on ị ja ụ akustiline eristamine keeruline. Eristamisel on määravaks ainult huulte ümardamine või mitte ümardamine.

Silbid

Sansave keelel on avatud ja suletud silbid. Avatud silbid sisaldavad konsonanti alguses ja vokaali silbi tuumas, mis võib olla lühike, pikk või helitu: CV, CVV, CṾ. Suletud silbid, mis on vähem levinud, sisaldavad lisakonsonanti silbi lõpus: CVC või CVVC.

Toonid

Toon on nimisõna ja tegusõna tüves püsiv, välja arvatud mõne tuletusliite korral, mis muudab tüve tooni mustrit. Tooni süsteem põhineb kahel tasandi toonil – kõrge (´) ja madal (`), ning tõusval (ˇ) ja langeval ( ̂ ) toonil. Tõusev toon on foneemiliselt märgatav pikkadel täishäälikutel ning nasaalse silbi lõpuosaga kaashäälikutel. Helitute täishäälikute tooni ei ole kuulda ja need ei ole täiesti selgelt eristatavad. Toon, mis võib olla kõrge või madal, oleneb hääletu täishääliku tüübist ja tema asukohast sõnas. Suuremal osal järelliidestel ja tagasõnadel on madal toon; enamusel verbaalsetest markeritest (verbaalsed tüve markerid ja objekti lõpuliited) kannavad kõrget tooni.

Grammatika

Nimisõna

Enamik Sandave nimisõnatüvesid koosneb ühest, kahest või kolmest silbist.

• Ühesilbiliste sõnade struktuur: CV, CVV, CVN (nasaal konsonandiga), erandkorras ka CV(V)G.
  • ts’é – käekarv (CV)
  • théé – puu (CVV)
  • ||’ôŋ – kurk (CVN)
  • kwáày – õlg (CV(V)G)

• Kahesilbiliste tüvedega sõnade struktuur. Lühikesed vokaalid võivad esineda esimeses, teises või mõlemas silbis; pikad vokaalid võivad esineda esimeses või teises silbis, aga mitte mõlemas korraga: CVCV, CVVCV, CVCVV
  • tɬ’ǒmbéé – lind CVNCV(V)

• Kolmesilbiline nimisõna tüvi – kõige levinumad struktuurid on: CVCVCV, CVCVCṾ, CVCV(N)CVV, CV(N)CV(N)CV
  • mòrókáá – kartul CVCV(N)CVV

Keelte nimetused

Keeled saavad oma nimetuse tüve järgi, mis märgib etnilist gruppi. Keele nimetuse tunnuseks on -kìʔìŋ järelliide.

sàndàwé-kìʔìŋ – sandave keel

Kohad ja kohanimed

Nimesõnad, mis märgivad kohta, koosnevad nimisõnast ja –sê järelliide.

dòdómà- sê – Dodomase (mägi Kurio ja Gambu vahel)

Kohanimed koosnevad enamasti botaanilistest terminitest ja looduslike saaduste nimetustest, nt: dòdómà – puu.

Küsimused

Küsilauseid iseloomustab küsisõna olemasolu:

– hó – kes?

– hótsò, kòbè – mis? mida?

– hótsò-mèé, hôsị, hêŋ – miks?

– hákù, há – kus?

– háʔásù – millal, mis ajal?

– híkí – kuidas?

– hà – milline?

– hánè – kui palju, mitu?

– küsimuse marker –xè

hákw=ì=ná ↓ʔíyé-wà – Kus sa elad?

Keelenäiteid

• hùmbù kísòx-àà |útshúkụ-wà – Kaks lehma möödusid.
• hèsó ↓yáʔḁbô-ŋ ʔúrìn-sìʔị !’ín-ó dlʒàní-ʔìŋ – Nende töö oli peamiselt nooltega küttimine.
• |âŋɡ-é=sí tsí |’wèé-ʔìn=sị – Ma olen seda oma silmaga näinud!